Nii siis kohale jõudes tiirutasin ka selles linnas pisut ringi. Rohelisust oli palju. Noored neiud ja poised jalutasid parkides, laulsid ja olid lõbusad. Isegi sõduririides noormehi kes neiududega kurameerisid ja laulsid, mõtlesin küll on siin vabadus, meid oleks säärased sõdurid kohe päevapealt vahti viidud, noh aga siin oli see päev Karnevalipäev ja võib olla et…

Ülemus küsis kust pärit ja kuhu tahame minna. Meil oli vale valmis mõeldud , et laev ootab meid Rotterdamis ja peame sinna sõitma. Ta küsis palju meil raha on, näitasime ja selgus, et selleks ei piisa.  Võib-olla kui meil rohkem oleks olnud, ta siis oleks lasknud meid edasi sõita, nii kui nii teadis ta kindlasti,…

Öösel ärkasin unest üles ja nüüd mulle meenus, see, et ma praegu siin olen, oli mulle ette ennustatud. Enne kui Tallinnas ära sõitsin ja peale meie äpardunud tegemist “Kodumaaga” liikus selles majas noor naine, ta ei olnud mustlane, oli eestlane aastates peale kahekümne, võib-olla et oli mõne korteriüürniku tuttav või sugulane, ta oli kätt ja…

Arvasime, et ega see lärm küll head meile too, ronisime tammikallast mööda üles ja kui olime sinna jõudnud karjuti meile meile “hand-hoch” käed üles ja kaks piirivalvet relvadega võtsid meid kinni, viidi teiselepoole sillal asuvasse putkasse, seal võeti meie dokumendid ja relvad nad kõik missugused nad olid, mul oli meremehenuga purjepanemiseks vaja, teistel oli Soome…

Pöördusime tagasi hotelli, seal kõnelesime hotelli peremehega, kes oli ka alles noormees, julgelt ja otsekoheselt, mis põhjusel oleme sõitnud, et kavatseme üle piiri Hollandi minna ja kas ei oleks võimalik kusagilt piiriäärset kaarti saada. Ta oli vastutulelik, tõi meile kaardi hinnaga 1 riigimark ja andis mele juhtnööri, kuidas üle piiri minna. Ütles, et sõitke kaks…

Sadama värava juures kohtasime teisi poisse, kes ka olid sissekukkunud kuid pääsesid tulema ilma trahvita – politseinikud paistsid paremad olevat. Nüüd nägime, et siin pole midagi teha, teeme veel perenaisele halba. Otsustasime sõita Hollandi piiri lähedale väikesesse sadama linna “Emdeni” sealt lootsime kuidagi Hollandi pääseda. Perenaisega õiendasime arved. Raudteejaamas kus olid seinale maalitud saksamaa kaart …

Ülejärgmisel päeval sõitsid minu kaasmaalased ära, mina jäin aga oma sõpru ootama. Vahepeal enne poiste saabumist külastasin Hambrugi muuseumeid ja muid vaatamisväärsusid. Viimaks saabusid ka poised, tegime kohe plaani. Kõigepealr  tutvume kuidas sadamasse sisse saab ja kuidas edaspidi  talitada.  Selgus, et sadam on kinnine, sissepääsulubadega, isikuttõendava dokumentidega “Ausweis”  mida saab väljaantud linnamajast “Rothaus. Iga päev…

Sõit Hamburgi kulges hästi, leidsime aadressi järele peatuskoha üles, kõik said seal peavarju. Ühe vanema mehega kes oli Pärnust pärit, tegime kohe sealses ümbruses jalutuskäigu, esialgu lühema sest enne pimedat püüdsime aegsasti tagasi olla. Külastasime ühte baari kus karastasime endid joogipoolisega, see vanem mees tellis endale ka kangemat jooki ühe pudeli, nii siis vestlesime enda…

Need head kaasmaalased teadsid palju, olid minust tublisti vanemad, paljud olid perekondadega. Mõned üksinda, perekond oli esialgu maha jäetud, et hiljem pere isale järele sõita ja ka üksikuid oli. Neid kõik sõitsid Brasiiliasse. Ka nemad pidid Hamburgist liinilaevaga edasi sõitma, kuid väljasõiduni oleks jäänud Hamburgi jõudmisel paar päeva. Nii siis läksime kõik ühes, minul saadud…

Niisiis kui ma seal üksinda seisin ja mõtlesingi, tuli minu juurde üks härrasmees, rääkis saksakeeles. Küsis kuhu sõidan ja kelle juurde ja ühte ja teist. Rääkis, et sõidab ka Settini ja on kaubanduse asjus. Kutsus mind oma kajuti, et väljas on juba kõhe ja seal parem vestelda. Olin koolis õppinud saksa keelt ju varem ja…