Kuu: juuli 2009

Tänaseks päevaks 08.07 on juba päris mitu head päeva möödas meie meeletust tagasitulekust eestisse. Ei saa isegi aru kuidas see küll täpselt nii läks, et ühe jutiga tulime Austia Alpidest tagasi koju ja suutsime 2600 km läbi sõita vähem kui pooleteist ööpäevaga. Peale mägesid suundusime reedel 03.07 linnakesse Zell Em Zee ja edasi sealt otsima…

Großglockner3798 meetrit on Austria kõrgeima mäe Großglockneri kõrgus1935 avati Großglockneri kõrg-alpitee304 enam kui 3000meetrist mäge asub alpitee piirkonnas103 kilomeetrit Salzburgist algab alpitee Panen siia ka Grossglocknerit tutvustava video, milles on näha kõike nelja aastaaega ja mõista, et mul jääb sõnadest väheks kõike sealnähtud looduse kirjeldamiseks. http://www.grossglockner.at/de/service/videos/Õhtul kohalikku puutetundlikku arvutit näppides, saime lootust, et hommikul üleval…

Hommik mägede vahel algas päikesega! Öö meie apartemendis oli olnud hullus niiskuses, tundus, et voodilinad oli d kogu aeg pesumasinast värskelt võetud ja mind vaevas umbes sama magamatus kui Ernst Hemingwaid kes kunagi samas kohas kaevikus oli mägede rõskuses magada püüdnud. Istusime Eduardiga ( meie külalislahke võõrustaja) ja arutasime kuidas tema kohakest veelgi paremaks teha….

Katrini kommentaar Itaalia Mio Italia, mio more….moekad naised, ilusad mehed, kaunid linnad, pizza, vein, päikesepaiste! Minu ettekujutlus Itaaliast. Piirikontrollis tekkis küsimus, mille eest nemad küll palka saavad. Ei viitsitud sissegi vaadata ja vehkisid kätega, mis ometi vahite, minge juba minema. Olime suundumas Aadria mere linnakesse, lootsime leida kena külakese kus süüa ja juua ning nautida…

Hommikul läks meil tükk aega, et jõuda otsusele kas jääda veel üheks ööks siia samasse Kobarite all asuvasse väiksesse külla või tõmmata edasi Austria poole. Minu kindel soov oli, et viiks ikka eesti lipu maja taga oleva mäe otsa . Jonnakus viis seekord sihile ja enne mäe vallutamist sõitsime Kobari külakese poodidest toidukraami muretsema. Shoping…

Õhtu oli nii äärest äärde kui veel olla võib. Tellisin meie ööbimiskoha toitlustustädilt meile õhtusöögid ja muidugi poola pärased.Eks tellimine oli omaette ooper, mina ju poola keelt ei räägi. Nuu jäime siis vesiste suudega ootama ja muidugi läks nii nagu alati – ainult et seekord jäi kõigil üle poole taldriku järgi. Kana oli nagu liivapaberis…

On pühapäeva õhtupoolik, ilm siin Laulasmaal on päikseline , reisi alguseni on jäänud vähem kui 72 tundi. Ettevalmistused käivad täie hooga. Järgnevatel nädalatel püüame anda siin ülevaate sõpradele oma reisist! Nüüd aga lähen kastan tomateid 🙂