Katrini kommentaar Itaalia Mio Italia, mio more….moekad naised, ilusad mehed, kaunid linnad, pizza, vein, päikesepaiste! Minu ettekujutlus Itaaliast. Piirikontrollis tekkis küsimus, mille eest nemad küll palka saavad. Ei viitsitud sissegi vaadata ja vehkisid kätega, mis ometi vahite, minge juba minema. Olime suundumas Aadria mere linnakesse, lootsime leida kena külakese kus süüa ja juua ning nautida…

Hommikul läks meil tükk aega, et jõuda otsusele kas jääda veel üheks ööks siia samasse Kobarite all asuvasse väiksesse külla või tõmmata edasi Austria poole. Minu kindel soov oli, et viiks ikka eesti lipu maja taga oleva mäe otsa . Jonnakus viis seekord sihile ja enne mäe vallutamist sõitsime Kobari külakese poodidest toidukraami muretsema. Shoping…

Õhtu oli nii äärest äärde kui veel olla võib. Tellisin meie ööbimiskoha toitlustustädilt meile õhtusöögid ja muidugi poola pärased.Eks tellimine oli omaette ooper, mina ju poola keelt ei räägi. Nuu jäime siis vesiste suudega ootama ja muidugi läks nii nagu alati – ainult et seekord jäi kõigil üle poole taldriku järgi. Kana oli nagu liivapaberis…

On pühapäeva õhtupoolik, ilm siin Laulasmaal on päikseline , reisi alguseni on jäänud vähem kui 72 tundi. Ettevalmistused käivad täie hooga. Järgnevatel nädalatel püüame anda siin ülevaate sõpradele oma reisist! Nüüd aga lähen kastan tomateid 🙂

Üks kummalisemaid päevi meie reisil on see päev. Saatus mängis mitu vingerpussi, olime plaaninud kohe hommikul sõita Pulasse ,et näha ühte maailmas paremini säilinud vana-rooma amfiteatrit aga kiirteeremondi ümbersõit suunas meid koguaeg aina rohkem ja rohkem Sloveenia poole. Lõpuks olime raisanud jubedalt aega ja Sloveenia piiri ääres võtsime otsuse vastu sõita hoopis Itaaliasse. Suund sai…

28.juuni hommikul ärkasime vara, pakkisime asjad ja andsime madjarile võtmed üle. Tee Horvaatia poole oli valla. Pühapäeva hommik kiirteel on nauding, tee on tühi ja vajutada võid südamest,kilomeetrid lähevad lennates. Ungaris me rohkem peatusi ei teinudki ja esimene seisak tuli piiripunktis. Kõigepealt olid ungarlased ees , kes soovisid ülevaadata, et ega me äkki suures koguses…

Lõppude lõpuks on vihm meid vist nüüd rahule jätnud, sai meid kätte ja kallas üle maal, mis on euroopa üks kuivemaid kohti, kus päikest on 2500 tundi aastas ja sajab 10 päeval suvel. Ikka uskumatu värk kas pole! Andrease kommentaar: Viies päev, sõitmisest ausõna kopp ees, vaataks pigem siga aia vahel. Igastahes oleme jõudnud “maeimäletanime”…

Ungari piiril antakse koheselt märku, et selles riigis tõmmatakse asju autost. Hea algus ja tutvustus Ungarile.Külades on iga posti küljes suured mögafonid. Huvitav kas ungarlasi aetakse hommikul ühiselt üles võimlema või valmistavad nad ette ennast võimalikuks tuumarünnakuks aga selline pisidetail iseloomustas kõiki külakesi. Lisaks külades – olgu siis suur või väike külake, tundsid uhkust, et…

Laupäeva hommikul võtsime suuna Budapesti peale sihiga ööbida Balatoni järve ääres. Hommikul sai pandud autodele sini-must-valged lipukesed külge ja slovakkidele sellega palju rõõmu valmistatud. Tähelepanu oli maanteel garanteeritud, küll lehvitati, naerdi ja tehti piltigi, eriti väike linnades. Suurel trassil hakkasid aga lipud nõnna värisema, et võtsime need igaks juhuks maha. Seda veel vaja , et…

Hommik Zakopanes oli päikseline, meie võõrustaja oli leidnud hommikusöögiks märksa suupärasemad juustud ja singid kui õhtusöögil ning saime kõik oma tühjad vatsad täidetud. Märkimata ei saa ka seda jätta, et „varese koibade“ eest õhtusöögil jätsid nad raha võtmata. Nuu juu nad surfasid netis ja uurisid mis imeloomad need eestlased on ja mida nad söövad. Pakkisime…