Päev: 30. juuli 2024

Jõudsime õhtu eel jaama, ostsime piletid ja ka ajalehed, siis näevad, et loeme lehti ja oleme pärismaalased. Rong tuli varsti ja sõit läks juba ratastemürinal. Kui kohad vagunis sissevõtsime, uppusime sinna pehmesse istmesse. See oli nii pehme ja mugav. Uurisime lehti ja ümbrust kus rong läbi kihutas. Pimeduses suurt näha ei olnud, kui siiski kui…

Kõndisime teed mööda, mis jooksis jõega lähestiku üle jõe pääl, see võis aga nõrk olla, nii läksime veel ülesse poole, siis keerasime teelt kõrvale, leidsime endile parajad kepid või kaikad, et nendega kasutada jäätegevust, üleminek õnnestuks seega juba ühendriikide pinnal. Nüüd oli tarvis leida teiselpool jõge tee mis Calaisist tuleb jõge maantee, mis Calaisist tuleb…

Õhtu eel oli juba videvik kui jõudsime St Stepheni. See oli väike piiriäärne linn, mis asus jõekaldal teisepool jõge. Need olid omavahel ühendatus suure sillaga, mis viis üle jõe. Sillal oli aga kontroll, kes kontrollis pääsmeid või lubasid mis oli antud kohaliku linnavalitsuse poolt kohalikele inimestele kumbagi poolt piiriületamiseks, sest nagu kuulda oli, töötasid inimesed…

Läksime jaama ja ostsime piletid viimaesse linna mis asus Kanada piiril ka oli selle raudtee viimane jaama. Pool tundi umbes oli rongi väljasõiduks aega, et mitte seal tilkuda silmi ees, otsisime rongi üles ja läksime peale. Jaamast saime värsked ajalehed ka kosta kus nägime oma jäätunud laeva pilti. Kahju et ma seda endale ei sanaud…

Öösel olin vahikorras, kui meist möödus laev. Oli huvitav jälgida kuidas laev kadus ja jälle ilmus nähtavale. Laine oli nii kõrge, et laev kadus selle varju ära ja nii paistiski , et vajus hoopis mere sügavusse kuid siis tuli jälle nähtavale. See oli ka üks reisilaev sest laeva aknad ja illuminaatorid olid kõik tulede valguse…

Jaanuarikuu algul saime laeva, see oli suur reisilaev Metita, mis pidas ühendust Antwerpeni St Johns Kanada. Laev võttis palju mehi peale ja eestlasi tuli laevale ka palju. Meie Hansuga saime bridge-boydeks. Meie töö oli käskjalg olla kes ühendust pidas komando sillalt ja sädetelegraafi vahel ja need ruumid korras ja puhtana hoida. Onupoeg ja veel mõned…

Nüüd meenub mulle tädi õpetus, mis ta mulle veel vana aasta sees ütles, et olen alles noor. Elu on ees, võõras täis ohtusid, ole alati karske ja tasakaalukas. Enne mõtle kui midagi teed ja ette võtad. Oled juba selles vanuses kus lööd pilgu peale ja ka naisterahvale. Need olevused on väga salapärased. Neid peab mõistma…

Päevadest oli saanud juba nädalad ja meil ei olnud veel laeva. Jõulud ja uus aasta olid lähedal ja nii pidime mõtlema kuidas neid pühitseda. Mida tädile ja lastele pühadeks kinkida. Ega midagi hinnalist ei olnud võimalik ju teha aga ikkagi, üks kõik kui suur väärtus ta ei oleks, kuid meelespidamine – see on kõige tähtsam….

Lootsime mõne laevaga putket teha kohe kui sinna sõidab, kui säärase leiame. Laevu oli seal palju, meist mõned suured ühetekilised, mis eluslambaid vedasid Austraaliast, kuid sinna kanti me ei soovinud minna. Üks päev kui Hansuga jälle sadama lähedal olime, tulid kaks norra meremeest ja küsisid meilt, et juhataksime kus asuvad lõbustuskohad – neid oli terve…

Sain laevalt õlitaja paberid ja sõitsin rannasõidu laevaga Antwerpeni. Nüüd olid mul meremehe paberid taskus ja liikumine ka kergem ja vabam. Antwerpenis kohtasin seekord oma onupoega. Tema sõitis aastat paar enne mind Eestist ära, nüüd sain tema käest ka tädi aadressi kes elas samas linnas. Onupoeg elas Eesti meremeeste majas kiriku juures. Mina, kui tädi…