Mida teha Kobarites?
Mägi Krn
Mitte just kõige kõrgem, on Krn üks olulisem mägi Julia Alpides.
Tema iseloomulik tipp paistab kaugele ja on piisavalt kõrge, et eristuda teistest mägedest. Just tänu ajaloole on Krn omamoodi sümboliks ja sloveenidele armastatud mägi.
Isonzo lahingust on kirjutatud küll ja küll ning kindlasti palju paremini kui siia kogu lahingut hakata ümber jutustama. Seega hästi lühidalt ja maakeeli öeldes – I maailmasõjas sõduritele teele ette jäänud Krni mägi tuli ületada ning mäeharjal kohtusid Itaalia ja Austria-Ungari sõdurid. Mäetipp ei hiilga just suure ala poolest, seega kükitasid sõdurid üksteisest vaid paari meetri kaugusel. Võib vaid ettekujutada, mida võisid üle elada või tunda sõdurid, kes kaks talve seal kükitasid. Üks talv sattus olema veel erakordselt lumerohke. Paljud sõdurid surid nälga, külmusid ja surid haigustesse.
Mõlema poole sõdurid üritasid kaevata ka tunneleid mäetipust allpool, kasutades dünamiiti – neid on võimalik täna mäeharjal näha. Suur kombineeritud rünnak 1917 aastal ei andnud tulemusi, nii liikusid sakslased ja Austria-Ungarlased paari nädala jooksul kaugele Piave jõe jäärde.
Krni tipp pakub peale vaate ka parajaid väljakutseid nii mägironijatele, mägiratturitele, suusatajatele.Panoraam on tohutu – lääneosas paistab Aadria mere rannik. Kõik Julia Alpid on Krni tipust nähtavad, maalilised orud ning türkiissinine Soca jõgi. Nähtav on ka Krni järv, mis asub väga sügaval orus. Läänepoolt mäkke ronides on näha ka Karni alpid ning idast paistab lõuna Bohinj. Viimane küla Krni nõlval asub 960 m kõrgusel. Üle 1000 m on nõlvad rohtukasvanud, lai ning mitte väga kivine. Naabermäed antud kõrgusel on palju kivisemad ja tuntavalt järsemad. Nõnda on maastik kuni Kozljaki mäetipuni ( 1602m), pärast seda muutub Krn üsna järsuks, langedes otse allapoole Soca jõe suunas. Nüüd kui nõlvad on järsud ja kivised pakub mägi väljakutset ronimiseks. Umbes 200 meetrit või veidikene rohkem algab kõrge platoo ning kogu kivine maastik annab võimaluse jälgida Krni järve.
Lääne pool on Krn kõige huvitavam ja ilusam. See on 900 m kõrge, kivine, järsk. Siit poolt mäge vallutada on võimalik vaid mägironijatel.Kui matkata mööda antud eesliini pidi, näed väga hästi säilinud materjale antud sõjast. Üsna palju on kogutud materjale jõudnud ka muuseumideni. Mägi on suhteliselt üksindlane – ööbides telgis on kindel, et keegi sind ei tüüta. Matkates võid leida I maailmasõja säilmeid. Kaasa võtta pole soovitav sest igal aastal on leitud endiselt lõhkemata „objekte“. Samas matkarada on puhastatud ning on ohutu igale Krni mäevallutajale. Kogu piirkond on osa Triglav rahvuspargis.Läänest Krni vallutada on kevadel ja talvel üsna äärmuslik. Samuti on lumerohkel talvel kõik küljed väga ohtlikud mägimatkaks.
Parimad kuud – aprill ja mai on Krni mäel hea suusatada, juuni ja juuli tegeleda taimestiku uurimisega ning august-oktoober on parim võimalus panoraami nautida. Mägimaja Gomisckovo Zavetisce (2182m) annab puhkust Krni mäetippu ronimisel – on avatud vaid suvel. Gomisckovo Zavetisce mägionn on vaid paar meetrit allapoole maksimumi ning on väga kena vaatega Aadria merele. Võimalus pesta ning magada. Hommikusöök, õhtusöök on vaja tellida ning eelnevalt kui oled plaaninud majas ööbida – pead uurima kas see on võimalik (vaba voodikoha olemasolu) arvestama peab ka seda, et antud lõbu pole odav .(Tegemist on barakiga) Krni tippu tähistab suur metallplaat ilmakaartega.
23.08.2010 vallutasid tipu eestlased, olles augustikuus järjestuses:
nr 194 Ragnar, nr 195 Katrin, nr 196 Anti.
Kes on veel Krni tipus käinud, andke teada!
