Ärkan. Akna taga on kahtlaselt hämar. Miski undab, midagi kohiseb. Häda on kõva peldikusse minna aga ei taha Katit ülesse ajada kobistamisega. Rõdu pealt kostab plastmassi kolinat. Tõusen ülesse ja piilun akna vahelt, valged plastoolid lendavad ühest rõdu äärest teise. Balatonilt tulev kohin on võimas, tänav on oksi ja pikali kukkunud liiklusmärke täis. Vett kallab…
