Kõik emmed – palju õnne teile tänase päeva puhul!
Gattendorfi majakeses pugisime õhtul kõhu pizzat täis, Della sai näppida kilpkonna, vaadelda akvaariumi elu ning lõpuks kutsuti meid ka taharuumi ning meile tutvustati Lorat. Lora on 2 aastane papagoi kes vadistas meiega saksa keeles. Omanik lisas, et hommikul kell 9.00 on Lora meie kaaslane ning jälgib kui palju me saia sööme, kohvi joome.
Une-Mati istus meie padjal kindlasti juba ammu sest uinumist me keegi ei mäleta. Magasime üsna sügavalt kuni keegi tark oskas oma koliseva autoga maja eest mööduda. Silmad lahti lüües oli kell alles poisike aga Une-Mati pakkis juba kohvrit ja nii ta jalga lasi. Vähkre palju tahad, aknast paistab päike ning otsustasime Della ning Carmeniga Gattendorfi linnakeses jalutada. Ragnari jätsime põõnama. Kell oli 8.00.
Eesti järgi, mis tähendas, et tegelikult kohalik aeg oli 7.00. Seega pidime linnas ringi uitades lööma aega surnuks vähemalt kaks tundi. Õue jõudes võttis meid vastu kena päike, sooja kuskil 14C, tuvid kluugamas ning väga hea lillelõhn. Vanalinnas rallitas ringi üksik rollerimees kes hooletult viskas eramute ukseesistele ajalehti. Paar kohalikku koera ehmatas Carmenit nii, et ta jooksis ja tegi üldse imelikke liigutusi üle tänava –peamine, et koertest kaugemale saaks. Üldiselt oli linn nii korralik ja sanitaarne, et endal hakkas kuidagi imelik olla.
Jalutasime tagasi „kodu“ poole. Linnal hakkas tasapisi eluvaim tekkima. Majaomanikud vajusid ühiselt välja oma esiukse esist aeda koristama, hüüdes naabritele ja möödakä
ijatele morgen!
Hommikukohvi juues nautisime Lora vadinat, pugisime salaamit ja määrisime kuklikestele moosi peale. Olime valmis lahkuma. Dellale veel kingiti pulgakomm, millel kiri ciao. Tahtsid vist kindlad olla, et me ikka lahkume.
Nõnda me siis alustasime oma järgmist seiklust. Kohaks sai valitud Viin. Eelmine aasta saime vaid nuusutada Viini õhku aga sellel korral andsime Navi tädile käsu viia meid päris kesklinna. Ja ta sai kenasti sellega hakkama. Parkisime oma musta neljarattalise parkimismajja.
Viin jättis kõikidest suurlinnadest kus mina olen käinud parima ja ilusama
mälestuse. Väga suursugune ja kaunis. Loomulikult andis peale ilusate majade, parkide, lillede Viinile sära juurde kena päikseline ilm – sooja 25C kraadi varjus. Emadepäev tõi linna kaunid valgetes kleitides tütarlapsed. Saatkonnad oli Euroopapäeva puhul avatud ja ehitud õhupallidega. Mozarti muusikapäevad andsid võimaluse kuulata klassikalist muusikat ning vaadelda kostümeeritud tegelasi.
Osa meie seltskonnast polnud kunagi metrooga lustimas käinud, seega vallatlesime pisut ka maa all. Õnnelikult pärast jalutamist Viini kesklinnas leidsime parkimismaja üles ning sõit võis alata Sloveenia suunas.
Üllatusena proua Navi arvas, et lühim ning kiirem võimalus Sloveeniasse saada, tuleb külastada ka Itaaliat. Saime tuttavaid mägiteid kimada ning külastasime ka kena Itaalia järvekest, kus eelmine aasta mingit filmi üritati teha.
Kobarites , kohalikus tanklas kuulsime uudist, et neil on juba nädal aega jutti vaid sadanud. Jah, ladistas ja ladistab siiani korralikult. Kui nii edasi jätkub tuleb meil Krni mäevallutusest loobuda. See pidavat päris eluohtlik olema – libedad kivid, tekkiv udu piirab nähtavust, mille tulemusena võid lihtsalt alla veereda. Ja mäevallutusega tegeletakse siin hoopis sügiseti.
Sloveenia majutus on seekord viie minuti kaugusel meie eelmise aasta ööbimiskohast. Siia saamine aga nõuab kitsast autot sest see sild, mis siia külla tuleb on kitsamast kitsam. Arvasime, et tegemist on jalakäijatele mõeldud aga võta näpust. Üle sillakese tõesti sõitsid autod. Pakkisime autol küljepeeglid kokku ning kummalgi pool 5 cm jagu vaba ruumi ületasime sillakese. Auto jäi terveks!
Kodu on armas ja kena. Omame kolme tuba, megasuurt vannituba, korraliku kööki ja laia terassi. Istungi terassil, nüüdseks juba kottpimedas. Kostub käo kukkumine ning vihma pladistamine. Päevase soojusega võrreldes on veidi jahedam aga kannatab õues istuda.
Ah jaa….tegime nalja, et kutsuks nüüd kellegi külla kui meil kõlaski uksekell. Ust avades seisis meie ees kamp turiste, kes pidasid Ragnarit omanikuks. Taheti kangesti „naabriks“ trügida( tegelased olid Isrealist) aga kahjuks on meie majake täis ning vaba on vaid kahetoaline korter….seega ootame teid kõiki külla!
Juudid kippusid sõpradeks – kutsusid meid homme reisima !
Üks asi veel – lapsed üllatasid mind täna hommikul kena kaardi, kommikarbi ja tunnistusega, et olen parim! Nii armas !
Faktid:
Vahemaa 499 km
Aeg peatusteta 5.05h
Aeg peatustega 8.15h
Max kiirus 175 km/h
Kiirus peatusteta 98 km/h