Ljubljana
Ljubljana on ilus, armas roheline linn, mille sümboliks on draakonid, sillad, mets, pargid, lõbusad inimesed ja tore läbi linna looklev jõeke Ljubljanica.
Ljubljana on segu uuest ja vanast. Kohati meenutab Ljubljana Rooma linna: hoonestus, pikad sammaskäigud, loss ja kindlus. Imelised välikohvikud, suur turg. Vanemasse ossa jäävad ka tähtsamad väljakud, kirikud, kindlused, muuseumid. Muuseas, Ljubljana on üks rahulikemaid pealinnu Euroopas ja samuti on ta üks väikseimaid pealinnu Euroopa Liidus. Rahvaarv jääb 300 000 elaniku kanti.
Ljubljanas esineb aprillist- oktoobrini korra kuus vähemalt 29 kraadist suvesooja ilma ning absoluutseks maksimum temperatuur on +39. Kõige külmemad kuud talvekuud – jaanuar,veebruar kus maksimaalne temperatuur on langenud kuni -28. Keskmiselt on öökülmi on 90 päeva aastas ning lund 65 päeva aastas ning õhusoojus tõuseb keskmiselt 90 üle +30C. Vihmased kuud on september ja oktoober ja keskmiselt on sademeid aastas 1383 mm ja tänu sellele on Ljubljana üks vihmaseimaid pealinnu Euroopas. Maist – septembrini on siin äikesetormid tavalised ning vahel on nad üsna võimsad.
Ljubljana on ka tuntud udude poolest, mida siin täheldatakse keskmiselt 121 päeva aastas.
Ajalugu: Ljubljana ala asustasid eelajaloolisel ajal vendid (veneedid) ning 3. sajandil eKr tauriskid.
Veidi hiljem, praeguse Ljubljana linna asukohale rajati Vana-Rooma sõjaväelaager, mis muutus alaliseks asulaks Emona. Emonas elas 5000-6000 elanikku erivärvi tellistest majades ningtänu sellele tekkis ka korralik kanalisatsioon. Aastal 452 havitasid hunnid linna ning veel veidi hiljem laastasid idagoodid ja langobardid. 6. Sajandil saabusid siia slaavlased ning 9 sajandil langes piirkond Frangi riigi võimu alla, mida omakorda käisid rüüstamas ungarlased.
Esmakordselt on Ljubljanat mainitud 1144 – Luwigana nimega. Ljubljana sai linna õigused 1220, koos õigusega oma rahale.
Ljubljanas on lihtne ringi liikuda. Ljubljanas liikudes on tunda ja näha nooruslikku aktiivsust (Ljubljana ülikoolid toovad linna hulgaliselt noori ), kultuurilist loovust. Peale selle on Ljubljana rikkalik oma traditsioone ja meelelahutuste poolest.
Ljubljanas on säilinud väga hästi ajaloolised tõendid Emona ajast ja keskaegse lossi hooned oma barokk fassaadidega ja lahedate katustega. Imelised ja maalilised sillad üle jõe ja suur Tivoli park (mis ei ole lõbustuspark).
Ljubljana on ka kultuurilinn ja uhkeldab maailma vanima Filharmoonia üle, mis iga aasta korraldab üle 10 000 kultuuriüritusi: alates muusikaliste kui ka teatri, kunstiürituste – olgu siis klassikalised või alternatiivsed – kõigile midagi!
Ljubljana ümber on hulgaliselt matkajatele, mootorratastele, kõndijatele matkaradasid. Vahemaad on Sloveenias lühikesed, seega Ljubljanast saab imekiiresti külastada rannikualasid või külastada alpe. Sloveenias on head kiirteed!
Ljubljana on ka linn kus ilma ostmiseta ükski turist, külaline ei pääse. Imelised moepoed, käsitööpoed, kunstigaleriid või iga pühapäeva hommikused antiigi -ja kirbuturud. Värvikirevalt tore väliturg on avatud esmaspäevast- laupäevani ning on kujunenud üheks Ljubljana sümboliks. Turult võid leida kala, puuvilju, juurvilju, sinki, juustu, mett, maiustusi…….
Ja loomulikult tuleb külastada Euroopa suurimat ostukompleksi, mis asub vaid 3 km Ljubljana kesklinnast. Siin peale tohutu hulga poodide, leiad ka restorane, baare, kiirsöögikohti, suure vee- ja saunakeskuse, kino, spordikeskuse, konverentsihalli…… Ühest päevast siin ei piisa!
Täpsema info saamiseks pöördu meie poole
Eesti Sloveenia esindus
