Meie ja meist, blogi

Ragnari jutuke kahest esimesest päevast 15-16.08.2012

Kui sa oled kaks päeva sõitnud ja sõitnud ja sõitnud jne ning teed ühe õlle ja kohaliku napsu siis on paganama raske kronoloogilisest kõike kirjeldada hilisõhtul. Aga ma tean, et meil palju sõpru kes ootavad hommikuti uudised siis tuleb end kokkuvõtta ja väike ülevaade seiklustest ikka anda.

Esimene „ tip“ edaspidiseks….

Kõikidele rännumeestele teadmiseks – Poolas sõida 15.august.  Vuntsid on teinud sellest päevast armee aastapäeva ja kõik rekkavennad tõstavad roolikeeramise asemel klaase. Ma ei ole isegi öösitit näinud nii tühjasid maanteid. Super!

Täiesti vale on laadida navile peale kõige uuem kaardi tarkvara. Mina seda maikuus tegin ja tulemus oli see, et meie kaardi peal olid kiirteed mida veel valmis pole ehitatud. Varssavi läbimine on täna kiirem kui keskmisel mehel titetegu , häda ainult selles , et poolakad polnud teid valmis saanud. Nii tegi meie pere pika tiiru ja pidi Wolborzis asuvasse Gorski öömajja sõitma 50 kilomeetrit rohkem kui teised meie sõbrad. ( Igal ühel ju oma navigaator ja vastavalt seadistusele näitab see erinevaid marssute).  Ja siis ongi tulemus , et liiklussaginas on korraga kõik oma teed asunud sihtkohta sõitma. Seekord läks siis täpselt nii. Kummalisel kombel jõudsime aga sihtkohta kõik tsirka 15 minuti sees.

Gorski hotell on kindlasti paik mida me soovitame. Meie olime siin teist korda ja kindlasti oleme ka edaspidi. Jääb mõnusalt 150km peale Warssavit Tsehhi poole ja hommikul on hea peale ( väga korralik hommikusöögilaud) kimada edasi euroopa poole. Eestis tsirka 1200 km. Kui hommikul 5 aeg sõitma hakata siis kella 20.00-21.00 vahel oled kohal.

 Ega me väga kaua baaris jorutanud. Hando tegi pitsid haljast välja, kes nosis grillvorsti või pugis pannkooki  ja umbes keskööks olid kõik pered koti pääle saanud. Uni oli muidugi kuradima mõnus aga sellest ei kipu hoolima Katrin. On teine natuke vanamoeline ja kasutab ikka telefoni ( sellist vanaaegset mobla) äratuskellana. Tulen siis mina vannitoast välja  hommikul ja viskan kellale pilgu peale. Ei noh muidugi, kell on 6.30.  Muidugi, kes siis reisu peale magama on tulnud. Eks ma nüüd tean,  mis tulevikus talle kinkida – selline telefon mis ajavööndile vastavalt ka kellaaega muudaks…

Ma ei saa jätta tegemata reklaami sellele Gorski hotelli hommikusöögile. Sellist hommikusöögi valikut mina eesti putkades näinud ei ole. Ja ausalt öelda ega sellist putkat polegi eestis nagu see Gorski.  Kuna meie oleme oma perega Katowice ligidal asuvat Mengele laagrit juba külastanud ning  seda teist korda näha polnud tahtmist siis saatsime ülejäänud pered sinna.

Panid oli vuntsid sirgu ajanud ja Poola näitas oma tõelist liiklust. Tsehhi jõudsime 12 paiku. Tegime kõne teistele ja kuulsime, et seisavad  Poolas koonduslaagri pileti järjekorras ikka. Kummaline paradoks muidugi, kui natuke mõelda.  Juba üle 70 aasta seistakse seal väravate taga…

Enne Ostovat tsehhis saime vinjetii auto peale ja andsime talda. Suund Brno peale. Bens kurat on ka kalliks läinud ja nii kruvisin püsika 160-170 vahele ning läks.  Peale Brnot umbes 120 km sai see minu atrakstioon läbi selleks korraks ja kiirteelt tuli maha keerata põldude-metsade vahele. Meie ööbimiskoht on Tsehhis Horni Plana ligidal. Kõrval koha Austia ja Saksa piir.

Mnjah, täna oleks võinud teel siia traktoristide püha olla. Vastupidiselt pühale olid nemad aga minu auks korraldanud põhupallide koristuspäeva . Tundub, et see päev on väga oluline ka teistele kohalikele. Kohe moodustasid nad oma liikuvate vahenditega pulmarongkäike traktorite taha. Täitsa uhked rivid!  Suur põhupalli koormaga traktor mille saabas paarkümmend autot. Ja heina lendab siia sinna!  Peale neljanda rivi skalbi võtmist ja viiendat rongkäiku nähes olid mahlad nii välja, et otsutasin ka rongkäiguga liituda.

60 km enne Fontanat (ööbimiskoht) käisime shopamas . Hea  õlu maksab 10 tsehhi krooni  ( see on 40 senti meie hetke rahas milleks EUR) ja teistest hindadest polegi miskit ju enam rääkida. Okey, arbuus oli 5 tsehhi krooni….

Esimeste päevade sihtkohad olin ma mõned päeva enne reisi algust ära progenud.  Samuti selle tsehhi koha….. ja oh seda üllatust kui avastasime end lagunenud mustlaskülast!  Della oli juba poole päeva pealt alustanud minutite  kokkulugemist, et millal me kord kohal oleme. Mustika silmsed tegelinskid vahtisid mind pärani silmi kui üritasin selgitada mida ma otsin. Nad olid nii üllatunud , et ei hakanud isegi ennustama.  Olin lubanud Hando perele , et katsun oma veenmisoskuse mängu panna ja hankida neile toa meie kõikide juurde majutuskohta. Tegelikult olin seisus kus telefon millele te helistate ei eksisteeri ehk nii vastas mulle hotelli number millele tulutult püüdsin helistada ja uurida, et kus kurat nad siis asuvad.  Traktorite vahel sahmerdamine oli bensupaaki oma jälje jätnud ja ootamatult avastasin, et ups ! Ma olen kuskil kurat teab kus ja saan sõita veel  50 km. Ning 400km tagapool tulevad neli peret kes ootavad häid sõnumeid!

Esiteks, kõik Funtanad ja Fontanad on ühte moodi.  Teiseks, kui on palju sakslasi majutuskohas siis on parem hoiduda. Ühesõnaga paras odav peldik on see koht! Loodus on muidugi vahva , madalad künkad ja hunnik järvi. Oleme 800m kõrgusel merepinnast aga ega siin kõgemaid punkte väga enam polegi  ehk 1000m peale venitab välja.  Veenmisoskust veel mul on ja nii õnnestus Hando perele „ 4-kohaline telk“ välja rääkida, eks näis kas nad sinna ära ka mahuvad JJJ

.

Paari tunni jooksul umbes kell 01.15 peaksid siis 18 reisilist jälle kokku saama!

Ps. Ahjaa, sakslastega mul väike kisma juba oli. Tulid kambaga ja arvasid et ma olen nende autode koha ära võtnud. Oma pisikeste volkaritega ründasid nagu tankivägi vasakult ja paremalt.  Hea , et ma kreeklane pole……  Kõik lahenes siiski väga sõbralikult ja rahu ma peal tänaseks!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga