Mägedes on vist kombeks ootamatult muuta oma palet ning ajale kus Ragnar lodistab vannitoas…muutus ilm vihmaseks. Aknast paistavad vaid mäed, mäed ning akna all kappab hobune. Tekib kohe selline joodeldamise tunne ja üürgaks paar kena mahlast laulukest mägede poole teele.
Vihma sajab endiselt….Eks kirjutan siis sellest meeletust ja tegelikult toredast algusest edasi. Ainult mitte algusest vaid alustan lõpust. Nagu on teada, oleme nõiamajakeses kus teenindav personal on üliüli toredad ja abivalmis…vaatamata, et tegelikult nad ühtegi keelt ei tönka peale oma enda emakeele.
Siia sõit on tõesti olnud meeletult ilus. Kahju, et seda edastada fotodel pole võimalik!
Püüdsin aidata Ragnarit ja sõitmisel talle puhkust anda, sain aru sellest, et ma kohe üldse ei kõlba autojuhiks. Ma polevat piisavalt ego, et trügida, vehkida ja riskida. No ei ole….aga Poola nunnad on. Muide väga ägedad mutid, trügivad mõnuga rekkale ette ning itsitavad veel roolis mõnuga.
Kindlasti on parimateks sündmusteks meie hommikusöök mäe otsas, püüda poola keeles autot tankida või Andrease suur soov lennukiga Tallinna poole ajama panna.
Kohalik superhüpermarket
Meie hommikusöök
Nojah…eks ma üritasin siiski ka veidi Poolas öösel puhata. Üritasin. Üle viskas….Kergem on olla üleval ja ka autoroolis kui magades rappuda ja neetud ringteel libiseda ühest nurgast teise. Kord olin peaga vastu ust litsutud..teine kord aga kägarar kahe istme vahel maas….Nii ma siis otsustasin äärmiselt tubli ja toeks olla autojuhile.
Muide nüüd õues lööb välku ja müristab. Vot see on üks tore kogemus aga kõla on täpselt selline nagu meilgi kodus.
Näete,,,peangi lippama. Carmen kutsub sööma ja lippan oma nõiamaja keldrikorrusele nende vägijooke +sööke sööma. Itsitama ajab, mis seal kokku keerati!
Ja mis veel tore, vahepeal piilus päike ka juba!