Autor: Katrin Kenakaim

Elu läks jällegi endist viisi. Käisime tööl, õhtuti sportimas, kinos või teatris. Tundsin üsna rõõmu  Valdi üle nüüd, ta veetis enamasti meie seltsis oma vaba aja. Tal oli nüüd oma möbleeritud tuba, kus ta elas ja õhtul hiljem võis ta seal omale väikesel gaasipliidil kohvi ehk teed keeta, muidugi see oli peale õhtusöögi mis ta…

Voldi ütles õhtul, et läheb ehk kinno. Pühapäeva hommikul aegsasti oli ta juba minu juures. Märkasin, et on näost isemoodi morn.   Küsisin mis juhtunud on, seal ta siis seletas, et läinud tasapisi äriaknaid silmitsedes kuni jõudnud ühe kino juurde. Seisatanud seal ja silmitsenud reklaami, et kas nüüd minna sisse või mitte. Siis oli astunud…

Meie noortel eestlastel oli oma spordiselst, mis tegutses Norra spordiseltsi ruumides – kaks korda nädalas olid ruumid meie kasutada. Ruumid olid suured, avarad. Kaks suurt kõrvuti pikka saali ja eesruum juurde kuuluvate spordiesemetega- riistadega poksimiskinnaste ja maadlusmattidega. Iga teisipäev ja reede olid ruumid meie kasutada, väljaarvatud kui oli meil pidulik üritus  esinemistega publikule sest eestlasi…

Paar aastat hiljem saabus siia ka too sõber kellega üritasin Tallinnast putket teha ja mis meil tookord luhtus. Ja nüüd oli siis selle noore tütarlapse ennustus täide läinud kui ta meile pajatas käejoonte , käe ja kaartide järele, meile tulevikku ja kordaminekut. Ta ütles sõbrale siis et järgneb mulle kuid mitte nii kiirelt aga jõuab…

Järgmisel hommikul asusin tööle, esimene töökoht oli Newark. See oli New Yorkist osariigist väljas – New Jersys. Kohale viidi kerge sõidumasinaga sest plekktripid olid kerged ja ei võtnud kuigi palju ruumi. Maja oli viimistlemisel – uus ehitus. Viienda korruselt tuli peale alustada. Otsisin vastavadi lauajuppe ja tegin endale tööpingi esialgu ega see töö nii libedalt…

Suvel kui kuumaga sääsed ja kihulased välja tulevad ja elamine nende mugavates korterites ründama hakkavad, on nende vastu abinõud leiutatud ja selleks valmistamiseks aknavõrke, mis aknasuuruselt raamitakse. Kahel eestlasel olid sääskede ettevõte Brooklynis ja ma läksin nende juurde tööle. Nädala palk  35 dollarit. Vahepeal sain omale oma ettevõtte toa ühte Eesti perekonda. Lapsi neil ei…

Hiljem rakendati mind juba segumasinate peale ja taignast üht teist välja voolima ehk vormima. Siis pandi mind kondiitri saiade peale abiks. Omanik mister Müller oli ungarlane aastates 40-45 väga sümpaatne. Kasvult väike kuid väga nõulik puhtuselt ja töödelt, kvaliteedilt. Ja firma tooted olid kõrges väärtuses ja heas kuulsuses. Iga päev masinad viisid konteinerites kauba tellijaile…

Kõigepealt sai Hans kohale pandud, mulle öeldi, et olen oma inimene kellega rohkem aega. Hans sai väga hea koha West Pointi, Sõjaväekooli sööklasse messboyks kes toitusid aitab ette kanda ja nõusid ära koristada. Söök oli olnud väga hea, igsuguseid puuvilju ja maiuspalu. Kui ta sealt hiljem ära tuli paistis silma, et pois soli kosunud ja…

Üks tütarlastest kes ka seal majas elas oli nii lahke ja juhatas meid uuele kohale, mis asus 2 ja 3 avenüüde vahel 123 uulitsal. Et aeg oli varane hommikul, siis nägime mitmel pool maja korterite uste taga tänaval, täis piima- ja koorepudeleid seismas, nähtavasti pererahvas veel magas ja polnud jõudnud neid sisse tõsta sest oli…

Nüüd sisenesime saatkonna või konsulaadi hoonesse. Meid võttis vastu eakas naisterahvas kes ütles, et paeme natuke aega ootama, konsul peaks varsti tulema. Eks me siis ootasime kuni ta tuli. Rääkisime, et me oleme eestlased ja oleme jäänud rahaliselt raskustesse. Kas konsul saaks meid abistada, et jõuaksime sõita New Yorki, seal elab meie sõber. Sinna jõudes…