Veidikene ajaloost
Esiajalugu
Vanimad inimtegevusest säilinud andmed ulatuvad 250 000 aasta taha. Hästi säilinud kivist tööriistad on leitud koopast, mis asub Loza kandis. 1995 leiti Sloveenias Idrijca orus 55 000 aastat vana neandertaallaste flööt, mis on vanim puhkpill.
Pile elanikud
Ljubljana vahetusläheduses oli umbes 7000 aastat tagasi soine ala (Ljubljana soo) kus elasid elanikud vaiadele ehitatud majakestes ning liiklemiseks kasutati kanuud. Leitud materjalidega saab tutvuda erinevates muuseumides. Kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Rauaaeg
Mitmeid olulisi esemeid erinevates muuseumides on pärit ajavahemikus 1000 eKr – 300e Kr. Oluliseim avastus rauaajast on Vače piirkonnast pärit Vaska urn.Vaska urn on kaunistatud erinevate kujutistega.
Keldid
Rajasid Sloveenia kuningriigi nimega Regnum Noricum.
Roomlased
Sloveenia territooriumil alates 2 sajandist eKr.Esimesed suured maanteed, moodustusid esimesed linnad, mis on tänapäevani säilinud: Ljubljana (Emona), Celje (Celeia), Putj(Poetovio). Kõige olulisemad säilinud varemed asuvad Savinjska orus, Šempeteris kus asub Romaani Nekropol.
Slaavlased ja Karantaania Carantania
4. sajandi lõpus toimus lahing, mis jagas Rooma impeeriumi kaheks. 6. sajandil tulid slaavlased praeguse Sloveenia territooriumile. Slaavi hõimude järglased jõudsid Sloveenia territooriumile 6. Sajadni teisel poolel ning territooriumi nimeks sai Karnataania.
Kristlus
Slaavlased olid paganad, kuid 9. sajandil levis ka siin kristlus.
Käsitöö ja kaubandus
Usukeskused hakkasid tekkima 11. sajandil ning kloostritest said olulised keskused. Nii said linnadest Kranj ja Kamnik (1228), Škofja Loka ja Piran (1274), Novo Mesto (1365) ja Celje (1451) olulisteks käsitöö ja kaubanduskeskusteks. 12. ja 13. Sajandil valitsesid siin tähtsad feodaalide perekonnad. 14. sajandist Habsburgid. Pirmorskast sai Veneetsia Vabariik.
15.sajand
Esimesel poolel hakkasid Sloveenia alasid anastama türklased, kes saatsid korda palju halba- röövimised, elanikke surmati, saadeti orjusesse. Väikesed poisid viidi Türgimaale, et neist kasvatada julmad soldatid.
Protestantism
Primoz Trubar avadas esimese raamatu Katekismus ning 1550 Jurij Dalmatin tõlkis esmakordselt piibli sloveenia keelde.
Alates Maria Theresa on Illüüria provintsid.
18. sajand
18. sajandil keisrinna Maria Theresa tõi koolikohustuse ja võimaluse algklassides õppida sloveenia keeles. 1848 revolutsioon, mille tulemusena haritlased avaldasid Viini poliitilise programmi – mille pealkirjaks sai Ühendatud Sloveenia. 19. Sajandi esimesel poolel prantsusmaa luuletaja Prešeren, kelle luuletus on nüüd Sloveenia hümn.
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (1914-1918) puhkemisel kuulusid Sloveenia territooriumid veel Austria-Ungari impeeriumisse. Üks sõja rinnetest läks läbi Alpide, piki Soča jõge. Austria- Ungari impeeriumi lagunemise järel kuulutasid sloveenid, horvaadid, serblased 1918 aastal välja iseseisva riigi – kuulutades selle Serbia-Horvaatia-Sloveenia Kuningriigiks. Kuningriigi valitseja oli Serbia Karadžordžević dünastia.
Esimene Sloveenia ülikool asutati 1919.
Järgnevatel aastatel Sloveenia kaotas olulise territooriumi (põhja ja lääne suunas) 1929 kuningas Aleksander I tühistas põhiseaduse ning kuulutas välja – Jugoslaavia Kuningriik.
Teine maailmasõda
Teine maailmasõda oli üheaegselt nii vabadussõjas kui ka kodusõjas. Sloveenia oli killustatud Itaalia, Saksamaa ja Ungari poolt.1941 ründas piirkonda saksa, ungari ja itaalia armeed, millele järgnes metsik rüüstamine, külade armutu põletamine ning elanike koonduslaagritesse saatmine.1945 Josip Broz (Tito) eestvedamisel rajasid sloveenid, horvaadid, serblased, montenegrolased ja makedoonlased uue riigi – mis sai nimeks Jugoslaavia Sotsialistlik Födreatiivne Vabariik. 1980, pärast Tito surma tekkis majanduslik, poliitiline ja sotsiaalne kriis.
Vabadussõda
1990 referendumil, üle 88% valijatest soovisid sõltumatust. Iseseisvus kuulutati välja 25. juuni 1991, millele järgnes 10-päevane sõda, mis kahjuks nõudis ka inimelusid. Jugoslaavia armee lahkus Sloveeniast 1991 oktoobris. Sloveenia ühines ÜROga 1992.
Euroopa Liit ja Nato
Sloveenia on 2004. aastast Euroopa Liidu, 1993. aastast Euroopa Nõukogu ja 2004. aastast NATO liige. Jaanuaris 2008 võttis Sloveenia kasutusele Euroopa Liidu ühisraha euro. Jaanuarist juulini 2008 oli Sloveenia Euroopa Liidu eesistujariik.
