Draakoni sild on Ljubljana tuntumaid vaatamisväärsusi. Esialgu kandis sild nime “Keiser Franz Joseph I juubelisild”, Austria-Ungari monarh Franz Joseph I 40.valitsemisaasta juubeli tähistamiseks. Sellele viitavad ka sillal suurelt märgitud kaks aastaarvu: 1848 ja 1888.
Sild sai aga tuntuks siiski Draakoni silla nime järgi ning 1919 aastast kannab sild ametlikult Draakoni silla nime tänu draakonit kujutatavatele pronksskulptuuridele silla otstes. Kui esialgu oli antud asukohas puusild, mis hävines 1895 maavärinas, projekteeris uue silla arhitekt Jurij Zaninovič, kes andis sillale Viini moderni stiilis väljanägemise.
Kaarsild avati 1901 aastal, sillakaare sildeava on 33,34m ning oli esimesi raudbetoonist sildu Euroopas. Oled sa Ljubljana tuntumal sillal käinud? Draakoni silla kohta räägitakse erinevaid legende, millist sina oled kuulnud?
Materjalide kasutamine meie nõusolekul.
Meieni on jõudnud kaks legendi – üks pajatab sõjamehest, kes draakoni tappis ning seeläbi ennast maa omanikuks kuulutas ja oma valduse sissepääsu juurde neli draakonit püstitas. Eks ikka hirmutamiseks ja valvuri kohustusi täitma. Kuid draakonid ei leppinud sõjamehe vallutustega ning igakord kui silda pidi ületama süütu tütarlaps – löövad draakonid teda sabaga, et tütarlaps ehmuks ning sõjamees jääks üksikuks. Tänaseni pole sõjamees naisele saanud ning draakonid pole sabaga kedagi löönud. Aga draakonid valvavad linna siiani. Teine legend räägib aga sellest, et omal ajal suurveega tulid koopastest välja pisikesed olmid ehk inimkalad, keda kohalikud pidasid draakonipoegadeks. Nii lendasid jõe kummalegi kaldale suured draakonid, et valvata pisikeste draakonipoegade rahu ja turvalisust ning tänaseni on Ljubljana väga turvaline ja rahulik linn. Kas need variandid ka õiged on, või teab keegi teine draakonisilla legende – oleks tore neid teada ja kuulda.
