Lehvitame Horvaatiale ning vurame kiirteel ikka kodu poole. Kell 10.00 lahkume Funtanast ning juba kell 13.00 oleme Horvaatia-Ungari piiripunktis, mille läbilaske võime on üllatavalt hea. Keegi dokumente näha ei soovi ning olemegi ilma igasuguse kontrollita Euroopa Liidu pinnal. Plaanitud Balatoni järve äärne restorani külastus on kella järgi liiga vara, seega otsustame edasi kihutada sest Ungari teed on kiitmist väärt. Nõnda me häid teid sõites avastamegi ühel hetkel Slovakkiast kus plaanime täna ka ööbida.
Jääme seisma ühe kolme tärniga varustatud penzioni ette. Peaukse kõrval istuvad mehed erilist turvatunnet ei tekita, on Ragnar siiski seda meelt, et astub hotelli sisse ning sinna ka veidikeseks ajaks jääb. Meie juurde naasnud, teatab, et antud hotellis on vaid üks apartement ning kui me veidi ootame, tuleb hotelliomanik ning näitab meile veel kahte apartementi, mis on veidi eemal – teises hotellis.Slovakkia linnakesed jätavad koduse mulje ehk värvilised lasnamäe majad, sekka pikitult Kopli liinide maju. Õues muutub hämaraks ning öömaja leidmine tekitab probleeme. Ühe penzioni külastus näitab, et masu on siin teinud oma töö ning kinnipandud majakese ees jääme nõutult üksteisele otsa vaatama. Proovime navimuti kaudu leida järgmisi hotellikesi, mis tundub pildi järgi olevat imelihtne. Pakutavaid öömaju hunnikutes, kuid kas kõik ikka töötavad? Võtame eesmärgiks ühe lähedal oleva tänava ning kavatseme kapata läbi kõik öömajad.
Tulebki omanik – ülinoor kena noormees kes lahkelt pakub meile kõikvõimalikke variante. Usaldame tema hoolde Ragnari ning Janeki, kes pakituna autosse hotelliomanikuga jumal teab kuhu sõidavad.
Poole tunni möödudes saabuva nad teatega, et öömaja on leitud. Meist jäävad maha Janek, Marge ja Oliver kes jäävad ööbima siia, meie aga sõidame läbi Kopli liinide ja kuskilt kangialustest kuhugi raudväravaga varustatud tagahoovi.
Jah….apartement on võimas. Parim, mis meil kogu reisi ajal on olnud. Tõeliselt kuninglik öömaja!
Sisseseadnud, jätame lapsed hotelli ning suundume väikesele tiirule „ ei tea „ mis linnakeses. Öised vanalinna tänavad on ilusad, rahvas nooremapoolne ning sõbralik. Istume kuskile tänavakohvikusse ja naudime elukest.
Järgmisel päeval kella 10.00 paiku stardime oma teekonda. Kavatseme Poolat läbida Valgevenega paralleelselt. Jah…..Lublini linnani on teed kohutavad kuid pärast seda, pean ütlema – täitsa sõidetav ning öösel 00.30 paiku oleme Kaunase külje all Armenija motelli uksele koputamas. Kogu seltskond on pigem seda meelt, et jätkame sõitu ning kodus oleme juba hommikul.
Märjamaal teeme viimase ühise peatuse. Kohustuslikud videovõtted ja intervjuud ning meie pere on 08.30 kodus Laulasmaal. Õnnelikult ja tervelt tagasi!
