Sloveenia veinid? Kas Sloveenias tehakse veini? Kui naljakas, Sloveenia veinid…
Eriti tore oli ühe sommeljee arvamus, et Sloveenia pole mingi veinimaa. Oh ja ah….just täpselt niipalju me teame ja arvame kuid ometi tuntakse Sloveeniat kui ühte parimat veinivalmistamise riiki maailmas.
Tänu alpide päikselisel küljel asuv Sloveenia saab uhkeldada tõesti imeliste veinipiirkondadega, kus auhinnatud veinitootjad villivad pudeleid mainekate veinidega – Vahemerelisest piirkonnast maalähedaste punaste kuni riigi teises otsas asuvate magusate valgeteni ning vahele jääb palju värskendavat rüübet.
Sloveenia veinivalmistamine on üks vanimaid maailmas, avastavad paljud väärt veinimaa alles nüüd. Kindlasti tasub uurida ka Decanteri võitjaid Sloveeniast.
Jah, Sloveenias on umbes 28400 veinitootjat, mis toodavad aastas 80-90miljonit liitrit veini (me ei maini siinkohal koduseid veinivalmistajaid, kus veinitootmine kõvasti alla selle jääb) ja me saame olla õnnelikud, et vein voolab Sloveenias veel aastaid edasi. Piltlikult võib öelda, et Sloveenias on iga 70 inimese jaoks oma veinivalmistaja ja viinamarjaistandus.
Sloveenia võib küll olla väike riik keset Euroopat, on riigis umbkaudu 22300 ha viinamarjaistandusi.
Sloveenlased tarbivad 94% toodetud veinist ise ja nad armastavad oma veini väga ning neil on tõesti hea maitse!
Sloveenias valitseb väga hea kliima ja pinnas, mis sobib ideaalselt viinamarjadele ja tänu sellele on siin tõeline mitmekesisus. Üle 50 erineva viinamarjasordi ja lisaks on siit pärit 7 kohalikku viinamarjasorti.
Sloveenia kõige kuulsam dessertvein müüdi poole miljoni euro eest. Tegemist oli Refoškiga, mis villitud maailma parima valge trühvliga ning pudel oli kaunistatud eheda teemandiga. Muidugi ei olnud see ainus dessertvein, kuulsate nimekirjas on hulgaliselt dessertveine, mis ei sisalda ainult trühvlit vaid on rikastatud meega, vaniljega jm.
75% Sloveenia toodangust on valge vein. Maailma tumepunaseim vein on Sloveenia arstide sõnul tervisele äärmiselt kasulik, siis enam populaarsed on valged veinid ja loomulikult ka oranž vein, mis pani kinni ka maailma parima tiitli oranži veini klassis.
Tavaliselt eksporditakse Sloveenia veini umbes 6,1 miljonit liitrit ning võib kinnitada, et see number võiks olla tunduvalt suurem. Peamiselt eksporditakse veini Ameerikasse kui ka naabritele nagu Bosnia, Horvaatia, Tšehhi, Austria, Saksamaa.
Sloveenia Podravje piirkonda peetakse valgete veinide piirkonnaks, kus osakaal on lausa üle 95%. Just siit tuleb maailmatasemel dessertveinid, jäävein kui ka esimesed Sloveenia vahuveinid (penina). Vahuveine on siin toodetud üle 160 aasta ja on teada, et Gornja Radgona on Sloveenia kuulsaim vahuveini tootja. Sloveenide hinnangul ainus õige vahuvein. Just selle veinikeldri vahuveinid on esindatud suurematel üritustel, riigi sündmustel jne. Meiegi saame täna pakkuda selle piirkonna parimaid valgeid, tule ja küsi.
Kas tead kus kasvab maailma vanim viinapuu? Ikka Sloveenias!
Viinamari kasvab Mariboris ning hoone, millele viinamari toetub on pühendatud Steiermargi piirkonna veinikultuuri ja ajaloo muuseumiks/kooliks. Just seesama maailma vanim viinamari on võtnud õigustatud koha Guinessi raamatus ning diplom-tunnistus on hoones ka aukohal. Kindlasti mine vaatama.
Vanimad oranžid veinid Sloveenias.
Oranžid veinid (hellitavalt ka merevaigu vein, apelsinivein) said populaarseks paar aastakümmet tagasi kuid apelsiniveinid pole midagi uut siin maailmas. On teada, et esimesed oranžid veinid toodeti umbes 6000 aastat tagasi Gruusias ning kirjalike andmete alusel dokumenteeritud, et umbes samal ajal ka Sloveenia piirkonnas. Ütleme, et apelsiniveini tootmine on taaselustatud alles hiljuti ning alles eelmisel aastal Decanteri hinnangul on Sloveenias toodetud oranž vein maailma parim. Kui tore ju!
Sloveenia on kirglik ja ajalooga veinimaa. Oleme uhked, et saame esindada Sloveenia suurimat veinikeldrit, kõige vanemat vahuveini tootjat kui ka oranži veini ja parimat barbera marjast veini! tekst, foto on meile edastanud the slovenian.com
Sloveenia veinid ja kange alkohol on saadaval meie esinduses, Paldiski mnt 29, Tallinn ja ka epoest www.efood.ee