Sloveenia veinid – tundmatud ja eksootilised ning maitse samas nii harjumuspärane ning tuttav. Hea on lisada, et viinamarjakasvatus ning veinivalmistamine on Sloveenias eksisteerinud juba keltide ning illüürlaste ajast, ammu enne seda kui roomlased Prantsusmaal, Hispaanias ja Saksamaal veinivalmistamisega tegelema asusid. Nii pole ime, et Sloveenia veinid on isegi paremad kui eestlastele tuntumate piirkondade veinid.
Sloveenias tõesti on pea 29000 veinitootjat ehk siis iga 70 sloveeni kohta oma veinivalmistaja ja viinamarjaistandus. Igal perel oma ajalugu ja niipalju kui on erinevaid maitseid – niipalju on ka häid veine, mida ka Eestis võimalik on saada.
Kuid Sloveenias on ainult üks “šampanja” (sloveenia keeles Penina) sünnikoht ehk kus siis on sündinud Sloveenia esimene klassikaline vahuvein. Täna kirjutame pisut just sellest samast veinikeldrist lähemalt.
Radgonska viinamarjakasvatuspiirkond asub Sloveenia põhjapoolsemas piirkonnas. Otse Austria-Sloveenia piiril kus viinamari on kasvanud juba Rooma ajast.
Radgonska vahuveinide ajalugu ulatub tagasi aastasse 1848 kevadesse. Anton Kleinošek oli selleks ajaks kaks aastat veetnud aega Prantsusmaal, Reimsi piirkonnas Champagnes ja õppis vahuveini valmistamise tehnoloogiat. Peale õpinguid tulles tagasi koju, alustas ta ise vahuveini tootmist enda veinikeldris ning esimesed klassikalised vahuveinid tulid turule 1852 aastal. Esimene Penina – Zlata Radgonske Gorice.
Paraku oli Kleinošek mängur ning kaotas oma vara – ettevõtte, viinamarjaistandused ning uuteks omanikeks sai Šveitsi-Prantsusmaa perekond Bouvier.
Bouvier jätkas vahuveini tootmist ning 1882 laiendasid ja ehitasid Radgona ümbrusesse keldrid, mis on muide tänaseni kasutusel.
Vahuveinid pälvisid tol ajal auhindu üle maailma ning veinikeldrist sai Radgona ja Steiermarki majanduse jaoks oluline osa.
Veinikeldris tehti olulisi tehnilisi täiustusi ning kaubandussidemed loodi Indiaga, Hiinaga, Austraaliaga, Aafrikaga, Ameerikaga. Klientide hulgas oli ka keiserlik õukond. Keiser Franz Joseph I külastas Radgonske Gorice veinikeldrit 4.juuli.1883 aasta,
Perekond Bouvier tegutses kuni teise maailmasõja lõpuni ning huvitavaks faktiks võib märkida, et USA presidendi John. F. Kennedy abikaasa Jacqueline pärineb muide Bouvier perekonnast.
Täna on Radgonske Gorice veinikeldri põhitegevus viinamarjakasvatus ja veinitootmine. 480 hektarit istandusi ja aastas toodetakse umbes 4 500 000 liitrit veini. Veini valmistatakse vaid enda viinamarjaistatustest ja peamiselt marjadest Ranina/Bouvieri enda autonoomne sort, Gewürtztraminer/Traminec, Riesling, Šipon, Sauvignon, Chardonnay, Pinot Gris/Pinot Noir.
Jah, Sloveenia esimene klassikaline vahuvein ehk Penina tootmise lipulaev on tänaseni ehk 174 aastat seesama esimene Penina Zlata. Muide täitsa saadaval ka Eestis.
Lisaks on tunnustatud ja kõrgelt autasustatud enamikel rahusvahelistel veinikonkurssidel Euroopas kui ka Ameerikas on Radgonska Penina Rose. Decanter 2021 võistlusel hinnati lausa täiuslikuks roosaks klassikaliseks vahuveiniks ning The Worlds Finest Glass of Bubbly 2018 nimetati sedasama roosat mulli parimaks.
Loomulikult toodetakse Radgonskas vahuveini ka Charmat meetodil (klassikaline küpseb pudelis, Charmat meetod on kiirmeetod ehk vahuvein valmib survetankides kuhu vurts lisatakse juurde)
Uhkeim ja viimaseim Penina on Chardonnay marjast ning kannab nime “Valguse poolt puutumata”. Viinamarjad korjatakse ja valmistatakse täielikus pimeduses, pudel on 99% mustas pudelis ning joomagi peab antud vahuveini pimedas, sest parimad asjad juhtuvad pimedas.
Seega, kui sulle pakutakse parimat “šampanjat”, klassikalist vahuveini ehk Peninat siis Sloveenia ainus ja õige vahuvein Penina sünnib Penina Dom – vahuveini sünnikeldrist Radgonske Gorice.
Kasutatud materjal:
https://www.radgonske-gorice.si/,
https://glassofbubbly.com/slovenian-sparkling-wines…/…, I
www.efood.ee – Radgonska Gorice veinide maaletooja
Soovid rohkem informatsiooni, tahad külastada veinikeldrit…võta julgelt ühendust katrin@pullpunt.eu
