Eestis päris oma sloveene pole just palju ning seda rõõmsamad me oleme, et hoiame kokku, suhtleme ning püüame üksteist aidata. Mõned nädalad tagasi kirjutasime keeleõppe võimalustest: Matej on suurepärane sloveenia keele õpetaja, lisaks võib tema poole pöörduda tõlke soovi korral. Matej valdab suurepäraselt inglise -, soome-,sloveenia- ja eesti keelt.
Just Matej ja tema võluva perega kohtusime ühel hommikul Tartus ning vestlesime loomulikult Eestist ja Sloveeniast, eestlastest ja sloveenidest kui ka Eesti ja Sloveenia keelest ja keele eripäradest.
Täna kirjutas Matej meil kirja kirja, mille postitame ka teile lugemiseks. Aitäh Matej, meil oli tore Sinuga tutvuda ja sõbraks saada! Vahemärkusena lisame: kohtudes pärisime, mida tähendab sloveenia keeles Brusnica – kas pohl (nii nagu vene keeles) või jõhvikas (nii nagu Sloveenias sloveenid ütlesid).
Matej uuris selle välja!
Tere Katrin ja Ragnar!
Kirjutan seekord vahelduseks siia. Oli tore kokku saada ja vestelda eestlastega, kes säravate silmadega mu kodumaast rääkivad! Kõike armsam oli aga teie lugu Krnist, sest olen ka ise palju Sloveenia mägedes matkanud ja nagu eile ütlesingi, on just mäed see asi, mida Eestis elades igatsen kõike rohkem. Ma uurisin natuke seda BRUSNICA-probleemi ja leidsingi seletuse: (1) sloveeni keeles BRUSNICA = eesti keeles POHL, (2) sloveeni keeles MAHOVNICA = eesti keeles JÕHVIKAS. Sõna MAHOVNICA oli mulle enne seda väikest uuringut täitsa tundmatu. Sõna MAHOVNICA tuleneb sõnast MAH, mis tähendab sammalt, ja viidab sellele, et see mari kasvab samblal. MAHOVNICA on Sloveenias väga haruldane liik (veel haruldasem kui BRUSNICA) ja seetõttu sõna sloveenidele praktiliselt tundmatu, mis muidugi seletab ka seda, miks sloveenid ei tee vahet BRUSNICA ja MAHOVNICA vahel ehk nimetavad kumbagi marja BRUSNICAks.