Mingil hetkel tekkis Kairitil plaan Himosele suusatama minna. Plaan arenes reaalsuseks ning jaanuarikuu lõpus me end Himoselt ka leidsime.
Himose suusakeskus ise on asustatud 1984 aastal ning algusest peale on suuskakeskust pidanud perefirma. Nende jonnakuse ja sihikindluse, samuti pühendumuse ja süstemaatilise tegevuse tulemusena on Himos suurim ja parimate nõlvadega suusakeskus Lõuna-ja Kesk-Soomes.
Himos on Jämsäs (9 km) asuv turismikeskus , mis on eestlastele eelkõige tuntud kui suusakeskus. Suusarajad avati nagu eelpool sai juba mainitud 1984 aastal ning esimest korda „Aasta Suusakeskuse“ tiitli pälvis Himos 1995 aastal, teistkordselt 2001.
Kogu piirkond on kaetud puhkemajadega, mida kasutatakse aktiivselt aastaringselt. Suveti tuntumaid üritusi on Himose Festival, kuid ka golf, kanuud, kalandus, kepikõnd ja matkamine ei ole Himosele võõrad tegevused.
Varajased nagu me ikka, nõnda oleme esimestena Viking Line buffet lauas söömas ja kohvi joomas, kui teine seltskond sadamast uuesti kodupoole kihutab (laeva väljumiseni on aega umbes 35 minutit). Eks seltskonda on smuugeldanud end pisikene illegaal, kes ilma kehtiva dokumendita samuti Soome trügib.
Paraku kodus olev (teine) isikuttõendav dokument on samuti aastakese tagasi kehtivuse kaotanud – jäävad sõbrad lootma Rando ilusatele silmadele. Kas piletikontroll on heas tujus või piisab talle Rando pruunidest silmadest, on seltskond koos kehtiva dokumendita pisipiigaga Viking Line pardal.
Täringmängu mängides möödub aeg kiiresti. Ka lapsed veedavad aega sisukalt laevapoes. Meie juurde saabuvad lapsed silmnähtava lõhnapilve saatel ning näomaalingud reedavad erinevate testrite proovimist.
Soome võtab meid vastu samasuguse halli ilmaga, millega me juba harjunud oleme. Pealinna uudistama me ei jää ning autoninad suuname Jämsä suunas, mis asub 220 km kaugusel. Kuigi liiklus on võrreldes lõunamaadega pigem uimane, suudame märkamata jätta olulise pöörde ning nõnda eraldume teisest. Sõidame Itäkeskuse kaudu, mis teeb väikese ringi enne kui pääseme kiirteele kihutama.
Sõpradega kohtume aga alles lõunalauas, mis asub kuskil keset Soomet, Neste tankla kõrval. Sööme isukalt oma hamburgereid, teised püüavad toituda tervislikult ning matsutavad kohalikku lõunabuffet valikut, mis paraku Rando kõhus oma elu elama asub ning Himosel oldud ajal tervisele põntsu paneb.
Jämsäle lähenedes on märgata ümaramaid pinnavorme, mis iseenesest väga kõrged pole. Räägin vaid mägimatka kogemuse põhjal kuid suusatajatele pakuvad need nõlvad piisavalt rõõmu.
Meie majutus asub Länsi–Himosel. Kaskede allee, kus iga puutüve küljes rippumas pesakasti jäänused, äravahetamiseni sarnased hallikassinised majad ja Eesti numbrimärkidega masinad on esimene vaatepilt kui otsime oma kodu esiust, mille raskusteta ka leiame. Kodu ise on armsalt hubane kahekorruseline maja.
Sisseseadnud ja asjad pakitud, otsustab reisiseltskond koheselt mäele hullama minna. Esimese õhtu köögitoimkonna kohustused võtan rõõmsalt enda kanda ning asun hoogsalt kartuleid koorima.
Seltskond mäel hullasid pigem lastele mõeldud mäel, mis lõppes Dellale nutuga. Tuleb teine mulle seltsi ning lubas, et kunagi ei pane suuski jalga…..
Peale õhtusööki avastame, et televiisor on veidi vana ning Wii bändist ei tule miskit välja, maja on tänu saunale ja kaminale lämbe ja niiske ning köögilambist tilgub vett.
.
