Siesta – meie väike linnake sureb välja kella 13.00 paiku, lihtsalt kõik putkad ( ärid) pannakse kinni ja rahvas kaob tänavatelt ära. Olime täna hommiku poole kaks tunnikest rannas ja nüüd peame ka siestat. Õigemini on see sundolukord, sest panda nägu on mul tänu päikseprillidele peas. Kaks valget silmakoobast punasel taustal. Ühesõnaga korralik päiksepõletus. Tegin väikesese kokteili ja katsun eilse päeva sündmused kirja panna.
09.05 / Lõuna-Prantsusmaa ja Andorra
Magada me ju ei oska, kell 8.00 hommikul nõuame süüa ja hiljemalt poole tunni pärast oleme alati valmis startima uurimisretkedele. Panime marsuudi paika ja võtsime suuna Prantsusmaa poole. Põhja-Hispaania rannikuosa ei üllatanud enam millegagi, ühes linna otsisime S.Dali muuseumi aga meie jaoks jäi selle asukoht müsteeriumiks ja nii olimegi kella 10.30 paiku sisenud konnasööjate maale. Tegemist on meie silmade läbi jõuka ja tööka põllumajandus piikonnaga. Kontrast kahe maa vahel on suur.Hispaania lohakas pohhuism asendus äkki korraliku ja endast lugupidava prantsuse eluga. Vähemalt meile tundus nii! Sõitsime mööda kitsaid põldude vahelisi teid ( seda teed kutsuti veinemaanteeks) ja tegime mitmeid peatusi, et jalutada hetkeks virsikute, murelite, oliivide ja muidugi viinamarja istanduste vahel. Külad põldude vahel uppusid lillemerre ja mesimummid sumisesid stoilse rahuga õielt õiele. Tegime peatuse keraamikapoes, noored müüjad ei osanud peale emakeele ühtegi muud sõna aga sellest hoolimata saime endale 20% alega ostetud kööki ühe kastmekausi koos uhmirga.
Kohvikud ja restod tunduvad olevat erinevalt hispaaniast küllusliku valikuga ja nälga surema ei pea , praed olid 20-48 EURini ja minu jaoks tundus seda ikka kuradi palju paari konna ja moluski eest J
Villefranche de Conflet on vana kindluslinn Andorrase mineval teel kui sõita sinna Lõuna-Prantsusmaalt. Võimsad müürid orus mägede ja kaljude vahel, mille keskel asub umbes kümnekonna minitänavaga saja majaga keskagne linn. Miskit on sel kohal tegemist nõidade ja draakonitega . Neid kujukesi ja taieseid rippus iga miniatuurse poekese vaateaknal. Inimesi praktiliselt liikumas näha ei olnud ja nii võis lasta vabalt fantaasial end viia ajas 400-500 aastat tagasi. Ühes gurmee pagaritöökojas tegin ka tutvust linnakese magusameistriga ja ostsin prooviks kuute sorti küpsist.
100gr maksab 2,90 EURI- ise valid mida kui palju võtad. Mjah, 6 küpsist kaalus üle 200 grammi…..
Püreneede lähenedes muutub kliima ja loodus. Sirel lõpetab õitsemist ja mitmed suuremad puud on alles raagus. Tegime väikse pikniku 1400m peal ( Font-Romeu) , õigemini sõin ainult mina sest Katil ja Dellal oli süda pahaks läinud. Olin paar korda serpentiinides autokummid vilisema saanud ja see ei mõjunud tüdrukute enesetundele kõige paremini. Enne Andorrat on valida kas sõita läbi Püreneede tunnelit ( pikkus 4,9km) või üle mäe. Esimene tasuline , säästlik autokütusele ja hoiab aega kokku, teine aga tasuta . Della ja Kati enesetunde pärast sai valitud seekord esimene variant ja nii sürrealistliku tunnelit polnudki me enne läbinud. Üks auto tuli vastu aga muidu sõitsime uhkes üksinduses – paar ulmefilmi tuli meelde.
Enne Andorrat ja peale tunnelit hakkab serpentiinide jada pihta ja tõusta tuleb autoga 2400m peale, et saada Andorra pealinna. Prantuse-Andorra piir asub 2300 m peal ( mäeteravikud samas kõrval, mil kõrgust 2600-2900m on kaetud veel lumega) Selle piiri ääres asub reklaamidesäraspaarikümne suure hotelli ja kaubanduskeskusega piirilinn.
Kvaliteet joodiku, patuse ja shopaohliiku paradiis Andorra!
Raske on teistmoodi seda linna kirjeldada. Andorra maksusüsteem on selline, et makse suurt nagu polegi. Hertsog on EU-s kõva lobist olnud ja enda riigile võidelnud välja maksuvaba riigistaatuse.
Võimalus oma raha kõik ära kulutada on siin uskumalt suur ja seda oskavad poepidajad ka mõnusalt ära kasutada. Kõrvuti poodides võib olla täpselt sama toote hinna erinevus kahekordne aga seda ei panda tähele kui oled juba peast soojaks läinud. No mõned näited. Plokk suitsu ( marlboro ) -20 EURi, 1L Jim Beam 7,50 EUR , 3L Martinit 15 EURi, 1L Bacardit 9EURi jne. Mõne poe all on suured keldrid ja sealt saad kanistrisse lasta alkot , veinide hinda pole mõtet märkidagi aga vodka liiter oli 1,8 EURi ja konjaki liiter mingi 3 EURi. Ostsin ka ühe kalli konjaki , kohe päris – maksis see 0,7 pudel 9 EURi.
Andorra on kaks korda väiksem kui Hiiumaa aga tanklaid on seal vähemalt 100 korda rohkem. Arvestades prantuse 1,5 Eurist liitrihinda ja 1,3-st Hispaanias siis 1EURine liitri hind diisli eest polegi selles miskit erilist, et piiriäärsed elanikud shoppavad Andorras ja ümber kääbusriigi on mõlemal pool suht kaubandusvaba piirkond.
Andorra loodus on mägine ja kaunis. Kõik infra on võimalikult kompaktselt planeeritud. Pealinnas on rikkuse ja rikkurite olemasolu tunda igal nurgal. Siin sellist paska nagu meie poed kalli hinna eest müüvad ei ole. On lugematu arv uhkeid brände selle asemel heade hindadega.
Miks ma nii palju kirjutan poodidest ja hindadest? Sest ega peale poodide ja mäesuusakeskuse suletud hotellide siin Andorras miskit muud polegi. Riik elab ainult turismist. Mul ei anna selle juures ainult üks asi rahu. Neid poode ja tanklaid ja talvehooajaks suletud hotelle on nii kohutavalt palju, et kus kurat seda kaupa poodide varustamiseks hoitakse. Kust tuleb teenindav personaal nendesse suurtesse hotellidesse. Kaubavedu mööda neid mägiteid ei ole ühelegi rekkale lihtne. Täiesti selline tunne, et mõne mäe sees on suur tühimik kus päkapikud kevad-suvel kaubaladu peavad, kütust pumpavad ja talvel hotelli tööle kobivad!
Tegelikult on siiski ühtteist muud ka! Meie käisime motomuuseumis, vaatasime üle motorataste ajaloo. Muide , see oli tasuta. Muuseumi peal maal ( muuseum oli kalju sees maa all) oli vana roomlaste poolt ehitatud kirik ( renoveeritud kümmekond aastat tagasi). Selline tsiklimeeste tõeline pühapaik!
Andorrast Hispaaniasse viib mitu teed, meie valisime läbi rahvuspargi viiva tasulise loodusenautija tee. Üks pikk tunnel ( üle 5,5km) ja kolm pikka silda üle kurude koos vaateplatvormidega.
Loodus on alguses sarnane Itaalia põhjaosaga, hiljem muutuvad kivid punaseks ja tekib suur sarnasus Horvaatia keskmaa ja Bosnia põhja osaga. Veelgi hiljem Barcelonasse sisenendes keskmaalt tekib suur sarnasus Lasnamäega Tallinnas. Isegi Lasnamäe on kenam, vist!
Hispaania sobib paljudele eestimaal elavatele inimestele.
Selleks peab meeldima elada magalarajoonis nagu Lasnamäe.Peab meeldima suhelda rõdult rõdule naabriga. Peab meeldima käia kaubanduskeskustes. Peab meeldima süüa suht sitta toitu (absoluutne pettumus on toit, selle kvaliteet ja hind). Lastele peab meeldima röökida . Peab meeldima soe ilm. Jalgpall peab olema Jumal!
Kui õhtul viimaks hilja hotelli jõudsime siis oli all DISKO! Viskasime kodinad tuppa ja kiirustasime kaema! VOT oli DISKO! Meie hotellis on umbes on viis korrust ja ma arvan, et umbes 200 numbrituba. Meil on siin juba lausa tuttavad näod tekkinud! Need on kooliekskursioon 18 aastastest Kölni noortest, saksa penskaritest ja inglise meeleheitel kepinäljas 40-50 aastastest koduperenaistest.
No mõni vene lits kah, koos turvaga. ( muide , maanteede ääres on ikka callgirle näha – näevad kobedamad välja kui Riia ringtee omad). Inglannad jagunevad siin hotellis kaheks- kaheprommili iludused on leidnud endale kohalikud vuntsid , imevad suitsu ja naeravad kärede häälega roppe nalju. 4-8 prommlised neidised on päeval burgerist veelgi 10 kilo juurde võtnud ja diskoks ennast ülesse löönud! Lahe! Kujutage nüüd seda kampa krägisevast seebikarbist tuleva muuskika taustal Lady Gaga taustal joobunult karglemas ja vist „seksikaid“ liigutusi tegemas. Esimene minut oli naljakas, teisel minutil tekkis hirm . Üks inglanna jõllitas mind korraks himura pilguga ja paljastas oma 150 kilose massi juures hambutu irve! Põgenesime kolmadal minutil DISKO-lt. Eks näis mis Eurovisioni päev siin toob!
