Nüüd meenub mulle tädi õpetus, mis ta mulle veel vana aasta sees ütles, et olen alles noor.
Elu on ees, võõras täis ohtusid, ole alati karske ja tasakaalukas. Enne mõtle kui midagi teed ja ette võtad. Oled juba selles vanuses kus lööd pilgu peale ja ka naisterahvale.
Need olevused on väga salapärased. Neid peab mõistma ja tundma õppima. Kui näed noort ilusat neidu, ära armu temasse kohe. Võib-olla, et leiad ja tutvud teise ja veel toredamaga. Vaata iseloomult ja olekult.
See on nii kui sa oled ühes toas ja vaatad aknast välja, näed seal ilusat aeda, mida tahaks endale, kuid vaatad teisest aknast näed veel kaunimat ja kui lähed kolmanda akna alla, on sul ees imeilus kaunis aed mis on palju kaunim kui need eelmised – nii on ka neidudega.
Uuri ja vaata kas neiu on puhas ja korralik või must ja lohakas. Juhtub vahel õlapael kleidi alt välja tulema, märka kui see on valge ja puhas on neiu korralik, kui aga must siis lohakas – säärase tütarlapsega ära sõbrusta ega abiellu.
Nüüd näen neist õppustest kui rumal ma veel olen ja elu üpetab sind ise kuni elulõpuni ja ükskord sured kindlasti kuid ikka lollina.
Inimene ei ole suuteline kõiki käikusi ennustama sest ikka midagi jääb veel, mida sa pole teadnud ja jääb saamata.
Oskar Reikop
On asju mis ei unune, on asju mis ei purune kuid on hetki mida kunagi muuta ei saa sest need on meie elud.
47 aastat tagasi alustatud mälestusteread, mis kahjuks keset lauset pooleli jäid, on täis seiklusi, avastusi, teadmisi, ajalugu, ellujäämist, tahtmist, soove ja tarkusi, mis lõpuks viivad koolipoisi üksinda Ameerikasse ja sealt tagasi kodumaale.
Mälestusi taastamas Katrin Kenakaim