2. päev
14.07.21 Langers – Mormant
Ei saa mitte mainimata jätta, et kui mõnuga 
antakse meile teada kuumast ja 
päikselisest Eestist, kuidas seal on ikka niiske ja ülimalt palav…
Just, nüüd tasub mõelda, mis ja kuidas ning mida tundsime meie eelmisel aastal 
Itaalias matkates kui kraade oli üle 40 …
Aga olgu, seekord saame hõisata meie “imelise ilma” 
ja hommikuse äratuse üle. Kõvahäälse hümni saatel on see päris omapärane.
Kuigi võiks mõelda ja loota, et Langersi linnarahvas meile “serenaadi” külla tulemise puhul tänutäheks mängib siis tegelikult rullub hotelliakna all omamoodi põnev sebimine. Just siin asub linna tuletõrjedepoo ja mingil põhjusel voorib kokku vormis onusid, nende kaasad ja lapsed samuti. Hunnikus kinkekorve, keegi värvib kiiruga majaseina valgeks. Üks vennike mängib arvutiga, mis ühendatud ruupariga ning üle platsi hümnid ja marsid saavad kõrvu “paitada.
Samal ajal pakime asju ja uuele teekonnale sätime. Õues on hall ja uduvihm on tuntav. Sama trööstitu on teadmine, et täna on Prantsusmaal Bastillei’ päev ja loomulikult kes siis ikka tööd teeb? Pealegi toimuvad ettevalmistused linna üritusteks, mille tunnistajateks me hotelli aknast ju olime. Seega hommikukohvist ja võileivast tasub unistada 
aga teinekord unistused täituvad
. Ei ole võimalik, et prantslane saaks ühte päeva hakkama ilma pika saiata ja nii me saimegi värske crossainti ja kohvi. Mmm, elu on mõnus….
Ja sama mõnus on elu seljakotiränduril kui ühtäkki avastab, et ilmataadil esineb halb tuju või on ta oma memmega riidu läinud. Taevaluugid saavad 100% avatud.
Et on tore? Vihma kallab, tee läheb läbi pika rohu kus varjul lombid. Vähe sellest, keerame taevaseid veekraane iga tunniga vähe rohkem lahti ning lisame ka tuule. Anname veidike külma ka. Ja kindlasti kohe terve päeva.
Ütleme, et tuli end kokku võtta ja eks igast raskusest saadakse üle naeruga (fantaasia hakkas täiega tööle) aga ütleme ausalt – vihmast, tuulest, külmast on kopp täiega ees.
Seega nautige seal Eestis mõnusat sooja sest õige pea on käes jälle seesama külm, vihm, tuul. Uh kuidas tahaksime, et homme vähemalt ei saja loodame koos, eks
Öömaja puhul pisut pelgasime ajaloo kordumist. Mis saab kui jälle on meid “üle lastud”? Täna kilomeetreid käies kohtasime ehk kokku 10 inimest kui sedagi… Külad on väljasurnud ning ühtegi poodi ka ette ei jäänud. Uskumatu aga Prantsusmaa on siinkandis vaikne kohake.
Kerge ehmatus tabas meid hetkeks küll kui öömaja uksed suletud, asume ju maal keset pölde ning avastame, et majutusomaniku telefonikontakti meil ka pole (vestlus vaid ekirja teel) aga praeguseks hetkeks oleme mõnusalt sooja teki sisse mässinud ja mõnusat kodust toitu täis puginud.
Mmm, elu on mõnus…ja rännak ka
Kulutused:
kohvi ja crossaint 5.80 (kahele)
Majutus koos õhtusöögiga ja hommikusöögiga 30.00 (ühele)
Käidud: 34.2 km
Autor: Katrin
