Üks kummalisemaid päevi meie reisil on see päev. Saatus mängis mitu vingerpussi, olime plaaninud kohe hommikul sõita Pulasse ,et näha ühte maailmas paremini säilinud vana-rooma amfiteatrit aga kiirteeremondi ümbersõit suunas meid koguaeg aina rohkem ja rohkem Sloveenia poole. Lõpuks olime raisanud jubedalt aega ja Sloveenia piiri ääres võtsime otsuse vastu sõita hoopis Itaaliasse. Suund sai pandud Trieste peale ja tõenäoliselt on tegemist ühe koledaima linnaga Itaalias. Sattusime mingise tööstuslinna, milles tehas järgnes tehasele ja õhk oli paks sudust. Kohalikud italianod sõelusid rolleritega risti-rästi ja üritasid meid autopeeglitest vabastada. Koledast linnast kimasime võimalikult kiiresti minema ja võtsime suuna Venezia peal. Triestest Veneziasse on 128 km ja selle sõidab läbi alla tunni aja. Venezia vanalinna külastamiseks on kaks varianti , jätte auto mandrile ja minna edasi rongi/paadiga või sõita üle silla linna ja parkida ühte kolmest parkimismajja. Meie valisime viimase variandi aga arvestada tuleb suhteliselt kalli tasuga (24Euri päev). Venezia on linn mida peab ise nägema. Eks Kati kirjeldab Veneziat põhjalikumalt oma kirjatükis.
Peale Veneziat oli meil kindel soov ööbida Sloveenias ja täielikus pimeduses ületasime väikestele mägiteedel piiri. Kell oli päris palju juba ja ööbimiskoha leidmine tekitas muret, et kas Kobarites on miskit kohta kuhu külg maha panna. Täielikust kottpimedusest tuli välja meeletu tulede sära ja meile vaatas vastu kabaree ja kasino Aurora. See oli nii absurdne, et saime suure kõhutäie naerda. Pool kilomeetrit edasi tuli väikene luxhotell koos restoraniga ja sealt aitasid ääretult lahked sloveenlased meile leida öömaja. Edward on hollandist pärit, kosinud slovenlanna , teinud lapsed ja nüüd peab väikeses külakeses kahte apartementi. Tavaliselt ta alla nädala maja välja ei anna aga juu olime nii räsitud olekutega , et mees koos oma võluva kaasaga halastas meie peale. Ed orgunnis välikamina juurde hunniku külma õlut , olime esimesed eestlased siin tema juures ja sloveenia-eesti kultuuriprogramm läks täiega käima. Tagatipuks jõime veel ära Krk saarelt ostetud veini ja lõpuks magama jõudes käis keerles minul küll kõik silme ees. Siia nende juurde Kamnosse Maharaci majakesse tuleks veelgi tagasi, tore ja töökas pere ning väga-väga sõbralikud ja lahked www.maharac.com
Kindlasti peab ka aega varuma nendega istumiseks ja õllejoomiseks.
Gps andmed 30.juunil: läbitud 486km, keskmine kiirus 75km/h, reisiaeg 6.28 ,max kiirus 167km/h.
01.juuli üritaks vallutada meie maja taga olevat mäge millel kõrgust 2244m ja nimeks Krn ning mis on osa Alpidest