Mulle hakkab siin Belgias täitsa meeldima juba. Toores loomaliha sidruniga ja oliiviõliga on teisel päeval juba täitsa hüva roog enne pearooga . Mnjah, sellel maal on minul toiduga raske. Flaamlased armastavad muna ja arvestades eestis toimuvat munakriisi siis on selles süüdi kindlasti belgia kokkad kes kõik munad salaja kokku ostavad. Munaga toite on kohutavalt palju. Õnneks pole ma pidanud nälga kannatama ja hädast on mind välja päästnud Wolf. Sellele saksa härrale meeldib rohkem hapukapsas ja õlu kui muna ja kala ning seetõttu olen saanud restoranis ka erikohtlemise osaliseks. Eks nende grupile tellitud söömaaegadega on üks häda alati minu jaoks. Tänane päev möödus küll suures osas õppimise tähe all ja iga tunnikese tagant lasti korraks päikest nuusutada aga maast suurt aimu juurde ei saanud.
Olen saanud tuttavaks kahe ungarlasega ( mõlemal nimi Laszko) ja kaks armeenlast on ka Jerevanis lubanud lahkelt võõrustada mind. Laszkoga kohtun aga tulevikus kindlasti veel. Nüüd on leitud ungarlane kes lubas mulle näidata hernepõlde ja minu arvamuse Gloobuse hernekonserveride päritolu kohta kummutada. ( ps. kolmel korral läbi ungari sõites ei ole ma ühtegi herne põldu näinud). Täna sain ingliskeelse linnakaardi ja avastasin, et eile külastatud välikohvikute ala on tituleeritud maailma suurimaks välikohvikuks ( õllebaariks).Tont teab kas ka tõsi on. Homme saan loodetavasti aimu mida sümboliseerib katoliitlikus ülikoolilinnas paljas tütarlapse kuju. Pilti tehes üritas nii mõnigi lõbusas tujus turist neiu peal näidata kuidas hormoonid sees möllavad.
Jätkuvalt on bussidel mustad lindid. Leuveni kesklinnas oleva kiriku esine on palistatud pärgade ja küünaldega. Sekka natuke mänguasju ja laste joonistatud pilte. Vanemad daamid seisavad seal juures ja pisarad jooksevad neil üle põskede. Kaks nädalat tagasi juhtunud tragöödia mõjutab siiani rahvast.
