Sügisel läksime ja talvel tulime. Just nii võiks kokku võtta meie nädalavahetuse retke Soomaa rahvusparki. Kui esimesel päeval võttis meid vastu tüüpiline eestimaine sügis – niiske, tuuline ja kuldsete lehtedega –, siis öösel muutus kõik. Hommikul ärkasime valgesse vaikusse – maad kattis paks lumevaip ja kogu mets oli justkui muinasjutuks muutunud.
Soomaa väljaspool turismihooaega on rahulik ja vaikne. Just selline, nagu meile meeldib. Kogu suur Soomaa puhkeküla oli vaid meie seltskonna päralt. Esimene õhtupoolik möödus mõnusalt – jagasime ühisköögis toidulõhnu ja muljeid, ning päeva lõpetas kuum saun ja krudisev lumi jalgade all.
Matkamarsruut viis meid läbi Kuresoo raba, Lemmjõe matkaraja ja Riisa raba – kõik erinevad ja omanäolised, igaüks pakkumas oma rütmi ja vaateid. Kuresoo raba lõputud vaated, Lemmjõe äärne metsarahu ja Riisa laudteede vahel looklev valge vaikus jäävad veel kauaks meelde.
Looduse rütmis liikudes tundsime, kuidas aeg aeglustub ja meel rahuneb. Nädalavahetus, mis algas sügises ja lõppes talves, oli just see, mida vaja – hingele ja jalge alla.
