22.08.2010 Katrini jutuke
Plaan mõnusalt magada ja pikast loksumisest taastuda puruneb seebimullina. Mingil huvitaval põhjusel on enamusel meist silmakesed lahti juba varahommikul ning väsimus on asendunud seiklusvaimuga. Akendest paistab udune Sloveenia, sagimine köögis nelja perenaise vahel võtab hoogu.
Kes koristab külmkapisisu kus öösel on plahvatanud klaaspudelid, kes kärsatab pudru põhja,kes teeb võileibu ja keegi kuskil hävitab neid. Kädistamisele lisandub veel laste hoogne hurra- hüüe kui Ragnar teatab, et lähme rongiga sõitma.
Nii me lõbusalt ja hoogsalt asume tänase päeva seiklustele vastu. Raudteejaamas tekib kahtlus kas meie sõiduk ikka mahub vagunile ning meie reis kulgeb turvaliselt ka pärast esimest tunnelit või saame uue omanäolise lahtise bussi omanikeks. Siiski kinnitatakse meile, et lahkume lõpp-peatusest kindlasti terve bussiga – saame nautida toredat
sõidukogemust. Ohkiv ja tossutav vedur veab meid kindlameelselt üle mägede ja sildade.Üle orgude ja põldude. Tunneleid jagub teele külluses ning pärast pikimat pimeda tunneli läbimist on Joonas veidike kurb (või üllatunud?) ,et meie sõit rongiga lõppeb.
Saabume Bohinji. Ilm on
läinud kuumaks (+ 34C), päike paistab ja kuldab oma kiirtega üle kogu Bohinj oru. Nende suur järv lösutab mägede vahel ning on kutsuvalt sini-sinine. Vesi on mõnusalt karastav ja kuid kindlasti mitte külm. Ujume ja hullame vees- kaaslasteks suured prisked kalad. Oleks vaid veidi rohkem aega…..
Järgmine linnake – Bled. Teada ja tuntud turismimeka! Ja rahvast siia jagub. Ma ei hakka kirjeldama kui kena ja ilus siin on – siiski väikese pettumuse Bled meile pakkus – nende kanasupp ei ole kanasupp !
Närvikõdi pakkus suvine kelgutamine. Meie meespere sai elamuse ning nautisid kollase kelgu kihutamist 100%, osa naisperest kõlgutasid oma jalakesi tõstukil, mis viis üles tippu vaadet nautima.
Nõnda seigeldes meie päevake möödus. Koju sõitsime üle mägede, aeg ajalt oli keegi seltskonnast näost roheline kuid suuremate vipertusteta oleme õnnelikult kodus – homme hommikul ründame Krni!
