Minu lapsepõlve ja noorusaja mälestused ajast, mil jäid mällu püsima mõningad sündmused…
Täna, jõulu laupäeval 24. detsembril 1976 a. olen kodus üksinda – raadiost on kuulda hommikust muusikat ja muud päevakohaseid saateid Soomest sest meil jõulusid ametlikult ei peeta.
Minu abikaasa Linda sõitis hommikul vara, Mustamäele poja pere kõige nooremat võsu Ragnari hoidma, kes saab järgmisel esmaspäeval 27. detsembril 2 aasta ja 3 kuud vanaks.
Nii üksinda olles, manavad mulle mõtted temast, sest olin ju ise kunagi säärane väike poisipõnn, kel elu ees täis tundmatuid seike ja nii meenub mullegi oma lapsepõlv, kus mõned sündmused möödunust on jäänud lapsena minu mällu.
Oskar Reikop
On asju mis ei unune, on asju mis ei purune kuid on hetki mida kunagi muuta ei saa sest need on meie elud.
47 aastat tagasi alustatud mälestusteread, mis kahjuks keset lauset pooleli jäid, on täis seiklusi, avastusi, teadmisi, ajalugu, ellujäämist, tahtmist, soove ja tarkusi, mis lõpuks viivad koolipoisi üksinda Ameerikasse ja sealt tagasi kodumaale.
Mälestusi taastamas Katrin Kenakaim
1905 Pärnu