Kui koolitunnistused kätte sain, sõitsin Tallinna, ka tädi Juuli sõitis kaasa. Tema ei olnud minu vanemate korteris Tallinnas käinud ja nüüd sõitis vaatama. Korter oli Vabriku tänaval, tuba ja köök.
Isa käis Volta vabrikus tööl, hiljem töötas lühikest aega raudtee peal ja siis sai tööle oma kutse peale – puutööle ehituse alal.
Korteri saime ka parema ja suurema. Nüüd elasime Lembitu tänaval. Mina käisin õhtukoolis ja päeval olin maalri juures, värvisime maju. Õhtukoolist läksin kolleži, see asus Gustav Adolfi nim keskkooli hoones. Õhtukoolis sain sõbraks ühe väga toreda poisiga, tema käis Y.M.C.A-s. See oli noorte meeste Kristlik Ühing. Esialgu see asus Toompeal, juht oli härra Scott väga sümpaatne ja tore.
Mul meeldis, seal näha sai inglisekeelt õppida sest mr Scott oli inglane ja temalt sai palju õppida. Siis oli igasuguseid õpetlikke filme, mida meile näidati ja palju külalisi käisid välismaalt, kes esinesid oma kõnedega reisidelt kus nad olid käinud ja mida näinud, seega näidati meile filmivõtetes. Hiljem sai Y.M.C.A endale suuremad ja paremad ruumid Laiale tänavale. Seal oli see hoone hiljem tema vastutada.
Nii siis aeg veeres – õhtul õppisin ja päeval tööl. Ühel palgapäeval, tööde ettevõtjal ei olnud mulle palka välja maksta, pidin selle hiljem saama. Kui ka järgmisel nädalal polnud tal raha mulle maksta ütlesin töölt lahti sest ilma palgata ei saa ikka tööd teha. Käisin hiljem mitu korda palga järel, lubas maksta ja andis uued tähtpäevas, millal pidin saama. Lõppude lõpuks nägin et ta ei taha minule poisikesele üldse minu palka välja maksta.
Nii pidin siis kohtu kaudu seda nõudma kuid ta võis seda ka maha salata, et olen kättesaanud, nii pidin endale tunnistuse saama kes seda võiks tunnistada. Rääkisin oma koolisõbrale ja ta lubas mulle tunnistajaks tulla.
Niisiis ühel päeval läksime sõbraga töödeettevõtja juurde ja palusin temalt sõbra kuuldes, minule palk rahas, nii suure summa järele kui palju mul saada oli, välja maksta, nii et ka sõber kuulis raha summa suurust.
Ta vastas, et tal praegu ei ole kuid järgmiseks laupäeval maksab. Nii me siis lubatud päeval läksime sõbraga sinna kuid vastus oli sama mis endiselt kordadel uue terminiga.
Sellega ma lõpetasin sinna oma käimisega – tegin avalduse kohtule minu palga väljamaksmiseks kus kirjeldasin tema lubadusi ja pidevalt uute terminate andmist, see juures märkides tunnistajat, kes võib seda tõendada neid korduvaid käimisi ja ka saada olevat rahasumma.
Järgmisel nädalal saime sõbraga kohtukutseid, kohtusse kaebealune aga ei ilmunud ja kohus tegi tagaselja otsuse, minu nõudmine rahuldada ja vastav summa minu jeaks, kaebealusel sissenõuda, millise summa ma ka hiljem kätte sain sest kohtukulud jäid kaebealuse kanda.
Oskar Reikop
On asju mis ei unune, on asju mis ei purune kuid on hetki mida kunagi muuta ei saa sest need on meie elud.
47 aastat tagasi alustatud mälestusteread, mis kahjuks keset lauset pooleli jäid, on täis seiklusi, avastusi, teadmisi, ajalugu, ellujäämist, tahtmist, soove ja tarkusi, mis lõpuks viivad koolipoisi üksinda Ameerikasse ja sealt tagasi kodumaale.
Mälestusi taastamas Katrin Kenakaim