Kui tuli reklaam imeodavate piletitega Jordaaniasse, ei kõhelnud me hetkekski. Isegi kui selleks tuli Vilniusesse sõita – see reis oli seda väärt igas mõttes. Tegin endale oma sünnipäevaks reisi 🙂
Jordaania üllatas esimesest sammust: arhitektuur, minaretid, kombed ja kultuur – kõik andsid seiklusele erakordse mõõtme.
Ja kuna reisisime omakäel, nägime tõelist elu, mis ei mahu postkaartidesse – prügimäed Surnumere ääres, kaamelid kes prügikotte närisid, ja süüria põgenikud plekist varjualustes.
Jah, meid pidas kinni relvastatud politsei, sest Jordaanias on tee mõlemas suunas eri kiirustega.
Mägede vahel jooksime tagasi autosse, kui üks kamp liiga “kahtlaselt” meie suunas tuli. Petra lummas, Wadi Rum kõrb rabas –tähed, kõrberebased, maa sees küpsetatud kana…
Kõik see sai osaks meie reisijutust.
Söögiga vedas vähem – kõhuviirus lõi meid rivist välja ja kogu reis möödus praktiliselt tühja kõhuga.
Ragnar jõudis isegi meeste juuksurisse, kuhu naistel kunagi asja pole.
Rannas kohtasime kohalikke, kes nägid esimest korda liivalossi – ja siis tekib küsimus:
kes siis lõpuks Petra ehitas? Aga suurim vaatamisväärsus oli… valge tüdruk, kellega kõik tahtsid pilti teha
Oli toores, ehe ja raputav reis.
Ja me oleme nii tänulikud, et selle endale lubasime.
#jordaania #pullpunt #kultuurishokk #petra #wadirum #surnumeri #reisielamus #päriselu
