Autor: Katrin Kenakaim

Nüüd jäi mul ainus võimalus ikkagi ausalt piletitega kui reisija Tallinnast ära sõita kuid võimalikult odava piletiga, Tol ajal oli laevaühendus Saksamaaga. Reisilaev Rügen pidas sõitusid Settini -Helsingi – Tallinn – Stettin igal nädalal ja teine pool laev Strasburg käis sama teed mööda. Kuulasin kõik järele sõiduasjad ja päevad ja enne ärasõitu kohtasin oma tuttavat…

Sõbra tuppa sisenedes nägin imestusega, millist suur pakki ta kaasa võtmiseks valmistas. Keset tuba oli hall õhuke vooditekk põrandal laiali laotatud, seal peal olid juba asjad ja muu toidukraam kaasa võtmiseks. Ütlesin, et kas see komps mitte liiga suur ei tule kui sadamasse hakkame minema, võib tähelepanu äratada ja meile saatuslikuks saada. Ta arvas, et…

Lembitu tänaval, samas majas elas, varemalt kus meiegi minu vanune poiss kellega olin saanud sõbraks. Tema töötas Maakri tänaval asuvas raualaos hoovitöölisena jae las nüüd Riisannam uulitsal kuid kui sõbrad, olime tihti koos ja ka nädalalõpud veetsime tihti peale linnast väljasõite tehes teiste noortega üheskoos. Niisiis olid ka temal minu viimased plaanid teada ja järsku…

Oli tarvis üle 300 krooni, seda minu vanematel ei olnud. Mõtlesin, et ehk saan onult laenu, hiljem kui olen pärale jõudnud ja juba teenima saan, saadan kohe tagasi. Helistasin ema vennale, tema pidas seal maarahvapoodi, lubas aidata. Nii siis järgmisel päeval, võtsin jalgratta kaasa ja sõitsin rongiga Viljandi, sealt rattaga Suure Kõppu. Kui sinna jõudsin,…

Kõigepealt pidin saama välispassi, seda aga minu nooruse tõttu ilma isa nõusolekuta välja ei andnud, viisin isa politseijaoskonda, kus ta pidi allkirja andma, nõusolekuks minu kodumaalt lahkumiseks. Ühtlasi pidin ise allkirjaga tõendama, et tulen selleks ajaks tagasi kui tuleb sõjaväeteenistusse astuda.* Niisiis kui kõik need formaalsused ja avaldused olid täidetud jaoskonnas kinnitatud, viisin kirjad Toompeale…

Tööl käisin puidu ja saevabrikus pakke, kaste või taarasid nagu nüüd nimetatakse tegemas. Koolis  nagu enne õhtukolležis. Olin eelviimase kursuse peal õppimine läks hästi sest püüdsin ise ka igati sest teadsin, et ilma vaevata midagi ei saavutata. See oli kevadel varakult ühel päeval kui töölt koju tulin, ulatas ema mulle pikakujulise ümbrikuga kirja, see pidi…

Oskar 21aastane ja vend Hermann 17aastane, foto: erakogu Oskari vanemad ja vend Hermann, foto: erakogu

Kui koolitunnistused kätte sain, sõitsin Tallinna, ka tädi Juuli sõitis kaasa. Tema ei olnud minu vanemate korteris Tallinnas käinud ja nüüd sõitis vaatama. Korter oli Vabriku tänaval, tuba ja köök. Isa käis Volta vabrikus tööl, hiljem töötas lühikest aega raudtee peal ja siis sai tööle oma kutse peale – puutööle ehituse alal. Korteri saime ka…

Sügisel läksime kooli, mina rakendusse ja vennas algkooli veel. Koolis õppisime hästi, hinded olid head ja ka sellega enesetunne ülev. Kui suvekooli vaheaeg tuli, ei olnud me linnaeluga päri. Puudus see rohelisus, käepäraste mere vesi, seda küll Pärnus olemas, kuid siis pidime minema hulk maad rohkem ja mets oli hoopis teisepool Pärnu jõge, nii me…

Onu viis mind enda juurde, tema teenis sõjaväes indentandina, hobuste tagavaralaatsaretis (see oli varustaja). Käisime temaga tolleaegses suuremas  kinoteatris “Grand-Marina”, mis asub praegu Merepuiesteel ohvitseridemajas. Seal toimusid õhtul rahvusvahelised maadlused – türklased, eestlased, poolakad ja palju teisi rahvustest maadlejaid oli seal. Järgmistel päevadel võtsin ette jalutuskäigu linna tutvumiseks, panin tähele suurelinna tänavaid ja ehitusi, et…