14.–18. september oli meie jaoks midagi tõeliselt erakordset – reis Arktikasse, Teravmägedele, Svalbardi saarestikku. Püsisime Longyearbyenis, maailma põhjapoolseimas linnakeses, kus kõik on… noh, kõige põhjapoolsem. Baar, saun, kirik, postkontor – kõik põhjapoolsem kui sa arvatagi oskad.
Selle uskumatu kogemuse kinkis meile päkapikk Della, ja me ei suuda olla piisavalt tänulikud. See ei olnud lihtsalt reis – see oli seiklus teise maailma, kus tundra, liustikud ja polaarloomad on igapäevased nähtused ning iga hingetõmme paneb loodust rohkem austama.
Foxfonna liustikul – sammud jää peal
Üks reisi tipphetki oli päevane matk Foxfonna liustikul. Valge avarus, mille kohal laiub põhjatu vaikus, oli midagi sõnulseletamatut. Looduse võimsus pani vaikima. Teel kohtasime põhjapõtru ja sõbralikult uudistavaid husky-koeri, kes justkui kehastaksid selle karmide olude maa hinge.
Kuigi jääkaru jäi seekord nägemata, pole me selle üle sugugi kurvad – vahel on hea, kui loodus annab vihje, aga ei vii sind liiga lähedale.
Vaalad ja sinine jää
Teisel päeval suundusime paadiga jäämerre, et näha vaalasid ja jõuda hüpnotiseerivalt sinise liustikuni. Värv, mida fotole ei püüa ja millele sõnad ei tee õigust. Vaalad piilusid, meri mühises, ja tunne oli, et oled justkui maailma äärel – aga samas täitsa kohal.
Longyearbyen – linn, kus relv on igapäevane
Kohalik elu Longyearbyenis on nii eriline, et sellest võiks eraldi raamatu kirjutada. Isegi linnapiirist väljumiseks peab kaasas olema relv või giid, sest jääkarud võivad liikuda ka külale väga lähedale. Jalutasime mööda tänavaid, külastasime sooja ja kodust kirikut, maitsesime põhjapoolseimas baaris kohalikku õlut ja sulasime hetkeks selle imeliku linna igapäevaellu.
Svalbard ei ole lihtsalt sihtkoht.
See on paik, kus sa mõistad, kui väike sa oled. Kus külm ei tähenda kõledust, vaid kirkust. Kus vaikus räägib rohkem kui tuhat sõna. Ja kus üks päkapiku kingitus võib jääda südamesse kogu eluks.
Svalbard jääb meie reiside tippu. Ja kui keegi küsib, kuhu minna, kui tahad midagi tõeliselt erakordset – siis me vastame ilma kõhkluseta: Arktikasse.
Fotod Della Reikop
Arktikat ehk põhjapoolust ja seda ümbritsevat alasid katab hiiglaslik jääkilp, mis ujub Põhja-Jäämere pinnal. Suviti jää taandub ning sulades murduvad sellest lahti tohutu suurusega osad, millest vormuvad jäämäed. Talvel kui temperatuurid võivad langeda – 60, jääkilbi suurus taastub. Arktikale on iseloomulikud madalad temperatuurid suvel.
Meie külaskäik oli Arktika suve lõpp ehk tegelikult sattusime ajale, millal nägime tulles Teravmägede paljaid nõlvu kui talvetormi, mis katsid lõpuks ümbruse ühtlaselt valgeks. Nägime päikest ja tuult, külma ja tunda jõulutunnet.
Kõige põhjapoolsem lennujaam võtab külalisi vastu jääkaruga ning hoiatussiltidega, et omapäid Arktikas ringi ei luusita. Ainus võimalus maailma endaga tutvuda ongi palgata püssimehest giid, laenutada ise relv või nautida korraldatud aktiivseid tegevusi. Seda me tegimegi.
Esimene aktiivne tegevus hõlmas hommikust õhtuni matkamist mägedes, ronides liustikul ja laskudes tundra avarustesse. Green Dog Foxfonna Hiking Trip on väärt!
Teine aktiivne meelelahutus viis meid merele ja delfiinid, küürvaalad, tohutu liustik, kaugel venemaa kummituslinn Pyramiden – see kõik on midagi sellist mis elu lõpuni meelde jääb!
Oleme rõõmsad, et saime kogeda midagi erilist ja kui tahad rohkem teada, vaata meie pullpundi instat või tule meile külla!
