Teine matkapäev!
Kui imeline on õhtul jalutada, istuda õues või magada lahtise aknaga toas ilma, et sääsed sind ründaks! See on siin Prantsusmaal üks äärmiselt mõnus “asi”.
Matkamiseks samuti ülihää!
Senini oleme kokku puutunud imeliselt toredate, lahkete, hoolivate ja sõbralike võõrustajatega. Pererahvas pakkus hommikul värsket kohvi, ahjusoojasid saiakesi ja pikka saia perenaise vaaritatud rabarberimoosi ja punasesõstra keedisega. Maitses nämmalt! 
Matkateele saadeti meid heade soovide, sõbralike kallistuste ja põsemusidega. Pilti tegime ka 
Rada ise oli täna täitsa mitmekülgne. Põhimõtteliselt sai nii maanteed, kruusateed, metsateed, mägist teed, märga teed ja põlluteed mööda sammutud. Oli langusi, oli tõususid. Saime tuult, parasjagu vihma, päikest ja sooja. 
Kirsid on siin juba küpsed,aga liiga kõrgel, et neid korjata ja põske pista. Hernepõllult ei suutnud me aga käsi eemale hoida ning mõned kaunatäied ikkagi põske pistsime … head magusad olid…
Üllatuslik oli täna ootamatult end avastada “lõbustuspargist”. Lihtsalt, keset metsa, seisime järsku keset aktiivset tegevust: kohtusime orienteerujate gruppidega, laste mänguväljakute, minigolfiradade, seiklus- ja tarzaniradadega. Isegi ratastoolirahval on võimalik siinsetel võrkudel rallitada! 
Vana söekaevanduse linn, nimega Buray La Buissiere ja kus me täna ööbime, jättis pisut nagu kummituslinna tunde. 
Palju elumaju on maha jäetud, kunagisel poetänaval haigutavad tühjad kaupluseruumid, pargid on hooldamata, linnas valitseb vaikus…
Täna:
Parim uudis, mis me matkarajal saime: teade õepoja kihlusest! 
Käidud kilomeetreid 31.
Öömaja koos õhtu- ja hommikusöögiga 35 eurot inimese kohta (neljakäiguline õhtusöök: eelroaks punapeet keedetud munaga, põhiroaks herne-porgandi-kartuli-lihahautist (oma aiast!), järelroana kolme juustu ning magustoiduks jäätist besee ja pähklipuruga.
Silvi
