Kui kambal on ühine tahtmine ja plaan minna Pakrile telkima, siis see saab ka teoks. Telgid selga, toidukotid kaasa ja suund saarele, kus aeg liigub omas rütmis.
Kahe saare matkad said tehtud – avastasime randa, roostikku ja kaljusid. Vahepeal peitsime end vihma eest kohaliku kiriku varju alla, oodates kannatlikult paremat ilma. Ja kui õhtu saabus, siis pugesime telkidesse – meretuul taustaks ja rammestus matkapäevast matkakoti all.
Lihtne ja ehe – just selline seiklus, mis jääb meelde.
