Hommikul lasime hotellist jalga, üks uksekaart jäigi tagastamata. Küllap Silvi pangakontolt see maha võetakse – koos trahvi ja intressidega 🙂
Kuigi oleme Universalist vaid 40 kilomeetri kaugusel, tundus mulle, et kogu see tee sinnani kulges läbi “kahtlase” rajooni. Uskumatu vaatepilt mis tihtipeale turistile vaatamata jääb…
Kuid teemaparki jõuame ning päevakese siin veedame. Kõik oli ülilahe ja tore. Della oli veidi pettunud, et tegemist pole päris samasuguse pargiga nagu Orlando Universal… kuid usume, et ühtteist toredat leidis temagi.
Peale igasuguste hoone sees olevate ameerika mägede/radade, oli väga lahe ka stuudiotuur kus sai “telgitaguse” maailmaga tutvuda. Saada osaks maailma suurimast 3D kinost, või elada kaasa veemaailma võitlustele, lennata Minion maal ja sõita koos perekond Simpsonitega raudteel, või hoopis plärtsatada 30 meetri kõrguselt alla – see kõik oli ja on ülilahe!
Õhtul jätsime Los Angelesega hüvasti ja põrutasime maale – Mojavesse. Ööpimeduses nägime kõrgustes tuld ja ilutulestikku puistavat lennukit (mis moodustas lõpmatuse märki) ning samal ajal ka vägevat ilutulestikku põllul.Saabumine maale on igati lahe.
Kui lõpuks hotelli jõudes indukast administraator kuskilt tagaruumist paljajalu ja triikpluusel nööbid rist-rästi kinnipanduna miskit uimase pilguga seletama hakkas, küsis Della ühel hetkel – kas tõesti on see tegelane kodutu?
Hiljem, arvatavasti kui onkel oma unisusest üle sai ning tundis, et oli kuidagi ehk kummaline – trügis ta meie tuppa, tõi sületäie rätikuid, tiris Ragnari vannituppa kraane näitama…Selline ûleküllav lahkus 🙂
Kohe hotelli kõrval asub aga bensukas koos pisikese poega, mis üllatas huvitava ja omapärase valikuga. Isegi hapukapsas on müügil. Vot sellisesse kohta jääme kaheks ööks.
Hilisõhtul istume õues kuumas mullivannis ning imestame kuidas maja püsti püsib kui järjekordne rong maja rappuma võtab.
.jpg)
