Olgu öeldud, et seekord on see ajavahega harjumine päris raske ja seetõttu ka sulg paberil ei taha nii sujuvalt liikuda kui ennemuiste.
Terve öö kohiseb. Lisaks krooksub miski akna taga. Tundub nagu välja oleks torm aga tegelikult on pea tuulevaikne öö. Ookeani kohin on võimas. Ja ka konnade krooksumine. Kell on 04.00 hommikul kui silmad lahti teen. Kati on juba üleval. Kirjutame ja joonistame kaks tundi voodis arvutis ja telefonis. Nutiajastu mis muud.
Maantee number 1-te peetake USA ja maailma kaunimaks autoteeks. Arvestades tee pikkust mööda ookeani äärseid kaljusid ( 140km sika-saka teed 50m-450m kõrguste vahega) siis tõenäoliselt seda ta ka on. Lihtsalt selle 140 km peale on niiiiiiii palju sellised ahhetama panevaid kohti. Kõik võimalike raamatute kaante vahel pn palju pilte Big Surist. Kahest sillast ja abajast. Kuigi sillad on kõrged ja ehitatud 1932 siis nad mulle isiklikult suurt muljet ei jätnud. Selle eest vaated loodusele võtavad sõnatuks. Paneme siia mõned pildid, ehk annab see ülevaate paremini kätte.
Hommikusööki meie hotellis ei olnud ja nii tulime sealt ära 06.30 tühjade vatsadega. Egas see halba tee ka vahepeal dieeti pidada. Ameerika hotellide hommikusöök ei ole päris see mida eestlane ette kujutab. Continental breakfest on paar saia ja muffinit koos liisunud kibeda kohviga. Hommikust süüakse ikka dineri moodi kohas , istutakse lauda , lastakse kohvi kannust valada ja peekonit pruunistada endale. Täpselt nii me ka tegime Big Suri rahvuspargis olevas söögikohas. Selline ehtne maakoht, teate ju küll?!
Istud lauda, mehhiko poiss tuleb valab kohvi . Siis kirjeldad, et tahad krõbe peekonit, sinki ja röstisaia. Ilma munata ( ma ei saa muna süüa). Kokad ( kah mehhiklased) viskavad peekoni särisema pannile, mõnus aroom uimastab ja paneb mahlad käima. Õues hommikuse päikese all sätendab apelsinipuu viljade oranz värv, greibi põõsas kollakas-rohelised viljasid pead sa ju lausa katsuma. Kõrval oleva põõsa suure õie ümber väreleb miski asjadus, nagu väike helikopter toimetab seal koolibri. Ja ongi aeg asuda nautima üht kena hommikusööki…. Tuleb tunnistada , et hommikusöök sai 10 punkti süsteemis kõikidelt 10 punkti.
Maantee number 1 kohtub ühel hetkel kiirteega 101 mis ühendab Los Angelesi ja San Franciscot. Meie tegime pikema tiiru ja kahe päeva peale on miile tulnud 460. Natuke peale keskpäeva oleme San Franciscos. Olen bookinud ööbimise 4 kuud tagasi sellise kohta nagu Warff Inn. Hotell peaks asuma kohe dokkide kõrval ja peamise meelelahutus tänava kõrval kust vaade Alcatrazile. Täpselt nii ka on. Kõik oleks okey kui hotell ei oleks hullem kui Akadeemia tee ühiselamu. Võib-olla teen nüüd liiga Akadeemia tee ühikatele aga kunagi 15-20 aastat tagasi olid need ikka jubedada kohad. Hotell on nii kole, et ma ei julge tuppa asju jättagi. Kuna oleme kohal 2 tundi varem kui check-in ametlik aeg siis soovitakse hotelli parklas parkimise eest 2 tundi varem 25 USDi. Nujah, ma olengi seda sunnitud tegema sest mujal parkimine on veelgi kallim. Mida perset? Kuhu me sattunud oleme ? Tundub, et tegemist on linnaga kus iga kaupmees või teenusosutaja on muretsenud maailma suurima kirve ja sellega laasitakse metsa !
Sõidame trammiga, käime vaatame hiinalinna, oleme dokkides jne. No kurat, tee või tina aga mulle ei meeldi see linn. Kümned tuhanded turistid ja täpselt sama palju murjameid, kährikuid, vaeseid veteraane, petiseid ja vargaid, mimme ja segaseid, tibisid ja pimpisid. Värvilisi ja vikerkaarelisi. Jumalasulaseid. Kõike on kole palju ja need „koled paljud“ tahavad iga nurga peal sulle midagi maha müüa või lihtsalt küsivad otse ja vabalt, give me some box! Usukuulutajaid on tõesti palju, tea kas viimne päev on käes?!
Mis on tänase päeva parim elamus? Kindlasti see ookeani äärne loodus.
Mis suurim pettumus? – Tramm see sõitis tsuhh-tsuhh! Nuu pagan, see cablecar San Francisco tänavatel , jah , see samune lahtine trammivagun , noo see on ikka ilge jama. Ikka kohe väga ülehinnatud atraktsioon.
Ja nüüd kus hakkasin juba postitust lõpetame tuli meelde , et külastasime ka California põllumajanduse putkat ning täitsime end magusate maasikate ja apelsiinidega! Aga need pildid paneb homme juba Kati ülesse.
