Viimasest kahest päevast polegi suurt midagi kribada. Kissiimmest kulgesime tagasi Tampa poole ja suund oli meie esimese bookitud hotelli poole. Soovisin selgust saada miks minu kontolt on ikkagi topelt summa maha arvestatud, kuigi kokkulepe oli et nende bläki tõttu saame ühe öö tasuta. Kahele saadetud kirjale vastust ei olnud ka tulnud. Õnneks oli hotelli manager ise letis ja läbirääkimised läksid libedalt. Saime nüüd lõpuks oma tasuta öö kätte ja võtsime ka lisapäeva juurde, et keskenduda….. oehh shoppamisele. Tegelikult see küll päris nii plaanitud ei olnud aga ilm keeras külmaks ( 21C , ehhe) ja pilviseks ning Tampa downtown mingit muljet ei jätnud siis tegelikult polnudki muud varianti kui auto keerata kaubanduskeskuse ette.
Kati läks Dellaga hulluma ja mina lonkisin tehnika poodi. Ooooo, päeva tehing on peakaamera komplekt mida ihaldanud olen….. paneb mõtlema. Saadan sõpradele kiiresti paar pilti kõrval olevast Macist ja lähen otsin Kati ülesse. Olen olnud tund aega ära ja leian ta laste riiete osakonnast. Mu silmad on kui tõllarattad – käru on ikka tühi ! Tüdrukud on ise ka ärevil, nemad olla head tööd teinud aga keegi olla käru pihta pannud kus kõik valitud asjad juba sees. Lähen abi otsima müüjate käest. Mütakad afroameeriklased veerevad stoiilse rahuga mu järgi käed puusas, et saaksin näidata kus ratastega ostukäru pihta pandi ja koletu kahju meile tekitatud sellega on. See on kole lugu! Midagi ei ole teha, kui nad käed puusas seisavad ja omavahel seletavad – kangastuvad silme ette mitmed usa komöödiad.
Samal ajal veeretab aga süüdlane meie käru tagasi ja edasisest uurimisest loobume, võtan avalduse ostukäru ärandamise eest tagasi.
Edasi läheb juba libedalt, saame käru enam vähem kõigega mida oleme otsinud täidetud ja peale umbes nelja tundi on oleme kassas. Olgu siin kohal see ära öeldud, et mina seda 4 tundi seal tõesti kõik aeg ei olnud vaid käisin väljas õlut joomas. Kassapidaja Doloresega areneb vahva vestlus välja ja jällegi meie üllatuseks järjestab ta eesti,läti,leedu ja valgevene täiesti õigeks järjekorras. Kassas ei ole kiire, räägitakse juttu , kus me käinud oleme , mida näinud ja teinud. Vahva ju tegelikult, mulle meeldib, ausalt.
Õhtul ei anna mulle see kaamera ikka kuidagi asu. Lõpuks lööme autole hääled sisse ja sõidame poodi. Päeva diil on õnneks veel alles ja olen nagu väike poisike kes on saanud jõuldeks uue mänguasja.
Poodide ja hinnatasemete kohta ongi nii, et siia tuleb tulla vanade riiete-jalatsitega ja ilma kodinateta nagu meie tegime. Siit ostad kohvrid ja täidad need sisuga, on selleks siis kingad või tossud, püksid või särgid, tehnika või mis iganes. Vanad asjad viskad prügikasti ja thats it!
Õhtul hakkavad aga TV-s jooksma kirjad ärevate teadetega. Lülitame 24H ilmakanalile ja selgub, et põhjast on tulnud torm Boreas väga kaugele lõunasse. New Yorkis sajab lund ja lennud hilinevad. Jama on aga selles, et homse päeva jooksul on põrkumas golfi hoovuse soe õhk ja see külm ning piirkonnale kus asume meie on antud tornaadode hoiatus ja märgitud meid punasesse tsooni. Torm peaks saavutama oma haripunkti just siis kui meie peaksime lennukile istuma. Mhmm, pole just suurem asi uudis vastu ööd.
Kõht on aga tühi ja meie kõrval asub kohe selline vana kooli söögikoht IHOP. Need on 24H avatud kohad kus saab hommikusööki ja õhtusööki olenevalt kellaajast. Just on tulnud uus erimenüü – tänupühade roogadega ja ma ei saa EI öelda glasuuritud singile ja kartulipudrule. Pagan küll, see rahvas oskab siga teha ikka väga hästi. Suured rasvased küpsetatud singiviilud lihtsalt sulavad suus. Ja kõht kasvab……
Täna hommikul siis esimese asjan piilun aknast välja. Õnneks ei ole peale mõõduka tuule miskit tunda. Ilma kanal aga näitab järgnevaid simulatsioone ja täna siis kella 4.00 PM peaks algama torm siin Tampas. Võtame asja rahulikult, teavitame sõpru, et võime siia kauemaks jääda.
Nüüd neid ridu kirjutades on kell saanud 7.00 PM. Miskit hullu pole juhtunud, sajab vihma ja on veidi tugevam tuul kui hommikul. Asjad on pakitud ja homme hakkame liikuma talve poole mis ootab meid juba 2,5 lennutunni kaugusel New Yorkis.
