Öösel koju saabumine väsitas meid kõiki korralikult. Igatahes hommikul olime üsna kudenud välimusega. Ometi suutsime võtta end kokku ning põrutasime Kobari linna ning tegime luuret kohalikel tänavatel, uurimaks Zlatko poolt antud agentuuri. Kuidas need küll töötavad, ei oska öelda sest järjekordselt oli kontor suletud. Õnneks seisavad uksel vajalikud kontaktandmed ning reklaamlehedki hunnikus kliente ootamas. Väike kõne ning kokku on lepitud kella neljaks seikluspargi külastus
Loomulikult selles kuumuses ja imelises Piranis hakkas minu ninaalune kihelema ning kingituseks ilutseb mul suur ohatis ja nagu nuhtlus polnud mul ju ravimit kaasas. Apteeki Kobarites samuti ette ei jäänud, seega võtsime suuna Tolminitesse. Idee Ragnar juuksurisse saata peaks samuti Tolminites ehk lahenduse leidma. Veidi mööda linna ringi joostes leidsime ühe väikse salongi kuhu Ragnari siis kahe võluva sloveenlanna hoolde jätan. Ise ajan mehe krediitkaardi enda taskusse ning põrutan linna ostlema. Hinnad on siin nagu nad on. On täitsa soodsaid pakkumisi, on ka üsna krõbedaid valikuid. Kuid väike masu on siingi oma töö teinud. Valik on kesisemaks jäänud ning endale meeldivaid asju vaadates, saad teada, et paraku just sulle sobivat numbrit pole. Nõnda tuiasin mööda kaupluseid ja ainus, millega ma lõpuks koju saabusin oligi ohtise ravim.
Ragnar saabus juuksurist veidi lühemate juustega, mis paraku varsti jälle turris ja püstisena pealage kaunistas. Kodus kiirelt väike lõuna ning kihutasime reisikaaslastega Koreni seiklusparki. Ükshaaval laual seistes (juhendaja oli lihtsalt nii pikk mees) saime endale varustuse selga. Ohutusnõuded selgeks tehtud, saimegi alustada seiklusrada.
Iseenesest on seiklusrada mõeldud pigem peredele ja eelkõige lastele. Täiskasvanutele jääb rada veidi lahjaks aga iseenesest on see ikkagi päris tore meelelahutus.
Ragnar alustas esimesena ning tema hooleks pidi jääma Margot, siis Della kes jäi minu õpilaseks. Kribinal rabinal ronib Margot üles. Dellagi saab kenasti hakkama. Seni kuni mina redelist end üles punnitan, kostub minuni väikene hädaldamine. Margot ripub kahe platvormi vahel ja piuksub hädiselt, et ta kohe kukub. Õnneks vinnab pisikene piiga end kenasti kindlale pinnale puude vahel ja saame kõik ühiselt edasi liikuda.
Järgmine rada on juba veidi raskem ning seda kõvemini hakkab Margot huilgama. Esialgu podiseb ta kui raske auruvedur, veidi hiljem juba kui udusireen. Saame teada, et ta kardab kohutavalt kõrgust, kuidas ta kohe tahab alla minna, kuidas kohe ta hakkab kukkuma, kuidas lollakad köied temani ei ulata, kuidas ta ei ulata ja on niii pisike jne. Ja loomulikult käib see kisa suure tönnimise ja samal ajal ronimise saatel kuni ühel rajakesel ta libisebki ning jääb rippuma kui hunnik õnnetust. Kas eestlase jonn või mis iganes, suudab ta end vinnata tagasi rajale ning edasine teekond jätkub juba uute kilgete saatel: issand kui äge, vaata ma sain hakkama, ossa juudas kui lahe…….Della mingil hetkel möödub Margotist ning nõnda ronivad kaks pisikest piigat nagu oravad mööda seiklusrada, olles äärmiselt tublid oma karabiinidega. Raja lõppedes olid nad isegi veidi pettunud, et see otsa sai. Koheselt teavitas Margot, et ta tahab uuesti ja uuesti sellisesse parki minna.
Seikluspargi omanik aga sai kindlasti suure reklaami osaliseks sest Margoti dzunglihüüded kostusid üle oru ja meelitas kohale üsna palju huvilisi. Kui me Koreni seljataha jätsime, oli rajal üsna palju inimesi. Ka meie seltskond oli positiivselt meelestatud ning enne lahkumist oli meil kokkuleppinud järmiseks päevaks raftingu seiklus. Seega veesport on meid ootamas!
Õhtul istudes terassil muutus õues äkki jahedaks. Lausa jäiseks nagu Marge mainis. Iseenesest oli õues 26 kraadi, aga selline külm tuul lõõtsutas tõepoolest ja aina jahedamaks temperatuur muutus. Kuid see asjaolu meid ei seganud. Kairit on ju see inimene, kellel siiani FB kontot pole. Juba see fakt ajas Ragnari nii kihevile, kes võttis härjal sarvist ning hakkas Kairitile kontot looma. Võin vaid öelda, et nii lõbusat konto loomist pole minu silmad veel näinud. Naerda saime kõvasti ning lõpptulemus on igati lahe. Loodan, et Kairit külmas ja talvises eestis Facebookis kolades alati hea tuju saab!
Nõnda hää tujuga me uuele päevale vastu astusime! Homseks veespordipäevaks lubab külma ja vihmast ilma.
