Meie ja meist, blogi

19.august 2012, Sloveenia

Segasummasuvila ja aken!

Lõpuks on saabunud see puhkus, mida ju nii pikalt oleme oodanud! Üsna mitmed reisimuljed on meie meeli juba erutanud, loodame neid kogeda veelgi rohkem! Sellel korral on Sloveenia meile avanud oma „kuuma“ näo ning ainsad hetked kus kergemalt saab hingata on öine pimedus ning varajane hommikutund. Ja seda ei suuda minult keegi võtta, isegi mitte uni. Nõnda olengi jälle üks unetu, kes püüab hiilides majas ringi liikuda, et teisi mitte äratada. Hommikune päikesetõus mägedes on lihtsalt imeline ning säravad tähed mustavas öös nii kutsuvad.Kuidas sa siis selle maha magad?

Kuivus, mis on looduse pigem pruunikaks kõrvetanud, paneb piirid ka eluolule. Vee kokkuhoid lõpetab vannitoas lodistamise. Kuigi jah, maja on rahvast pungil ning enamus neist naissoo esindajad. Meil õnnestus isegi soe vesi tuuri panna ning blue team sai kaela vaid sahmaka külma vett.

Rahutud hinged nagu me oleme, põrutasime 36 kraadises leitsakus Kanini mäele, et teha trenni, panna proovile enda varustus ning tutvuda, milline on ilm kõrgustes. Pooltund gondlis oli täielik piin, kuid selle kompenseeris Margot oma ehedate  emotsioonidega.

Ülal oli isegi veidikene jahedam. Kuid siiski poolel teel taevasse kiviklibul matkamine oli üsna vaevarikas. Kuid kindlasti igati väärt kogemus.Saime targemaks, et, rusukalle on pagana libe, trossid mäel annavad palju kindlust, matkasaabaste tallasooned peavad olema üksteisega risti. Kiiver, head matkariided on kohustuslikud ning põlved saavad mõnusa koormuse.

Aken üleval oli lahe vaatamisväärsus ning mäeraamatus uhkeldavad viie eestlase nimed! Ja eriline austus Avole, kes tegi esmakordse mäevallutuse! Hea oli näha, et ta ise säras samuti aknal seistes ning ehtsad emotsioonid on parim kingitus meile kõigile!

Mäelt tulles võttis all vastu juba 38 kraadine palavus, üsna tihe liiklus ning loiud inimesed. Kodus vaaritas Marge meile lõuna/õhtusööki, kuhu minagi lõin käed külge ning tegime siis reisi esimese ühise söögi. Paraku osales ühissöömingul vaid kaks pere….oli see ometi pagana vahva ja vanad head ajad tulid meelde!

Kogemuste võrra oleme rikkamad ning võin kindlalt väita, et vaatamata eriköökidele on majandamine meile isegi kasulikum, lõhub ta  ometi täielikult ühise pere tunnet.

Õhtul suundusid meie toredad kaaslased Aurorasse möllama. Ferrariga nad tagasi ei tulnud, seega jama külastus!

Ja kodumajutuses tuleb ise vetsupaberit osta ning koristada! 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga