Hommikul pakime kiirelt kodinad kokku ja selleks korraks on Lipno järve äärsega ühel pool. Tsehhi lõunanurk mingit erilist muljet ei jätnud. Võtame suuna Kotkapesa (Kehlsteinhaus) peale. Horni Planast on sinna 250km ja tee peale jäävad suurematest linnadest Linz ja Salzburg. Austria jätab mulle alati tunde, et oled jõudnud „nukumaailma“ . Kõik on nii hoolitsetud ja ornungis. Kiirteed on muidugi tasemel ja sellise vahemaa läbimine võtab aega ikka paganama vähe. Kuna minul Bercker navi ja teistel Tom-Tom siis kaarditarkvarad näitavad eri marssute. Enne Saksamaad kaome kiirtee saginas kõik ära ja sellest hoolimata jõuame GPSi pandud sihtkohta enam-vähem 5 minuti sees.
Hitleri teema on Saksamaal nii tabu, et Kotkapesa kodukal olev aadress on juhatanud meid täiesti suvalisse parklasse.Tegelikult jääbki mulle siiani arusaamatuks miks sinna selline vale aadress sisestatud on. Õnneks on meil Carmen kes kohalikult traksidega õllekõhult vajaliku info saab. Sõitke 3km tagasi ja siis paremale. Tõesti kui nüüd tagasi Berchtesgadeni jõuame siis näitabki enne pööret silt „ dokumentaalne asupaik“. Mõned serpentiinid ülespoole jääb meil ette õnnetute „kährikute“ perekond. On teised oma autoga suutnud miskit sellist teha, et see on kitsa tee ära blokkinud tõusu peal ja ei pääse liikuma. Naine vehib kätega ja paar korda jõnksatab masin alla poole. Ukerdama siiski kuidagi mööda neist.
Korraga paistavad suured parklad mis on nii puupüsti masinad täis , et meil ei jää muud üle kui parkida ühes parklas end kõnnitee peale. Madjarite pere järgib meie eeskuju ja peale seda veel üks eesti auto! Räägin eesti tädiga paar sõna ja ta olla arvanud, et need saavad ainult eestlased olla kes nii pargivad. Rahvamass on korralik. Reklaami ei tehta aga tegemist on tõsise turismi atraktsiooniga ikka. Ülesse saab ainult kahel kombel, kas jala 3 tunnine higistamine või bussiga 15 minuteline sõit. Piletid lähevad meie perele maksma 48 euri. Iga 20 minuti tagant väljub 6 suurt bussi. Poole mäe peal tehakse peatus ja lastakse ülevalt tulevad 6 bussi mööda. Sõit on muidugi täitsa äge. Kogu see kompleks valmis 1937 ja ehitati Hitleri 50-daks sünnipäevaks. Üleval tuleb ära regada uuesti bussiaeg millega soovid alla tulla. Arvestame 2 tundi kohalolekuks. See täiesti piisav hoolimata sellest, et 20 minti olem sunnitud ootama mäes sees 124m tunneli lõpus lifti mis viib 40 inimest korraga otse Aadu suvemajja. Legendi järgi käis diktaator oma suvilas ainult 17 korda sest ta kartis seda lifti. Liftiks on seda raske nimetada, pigem on tegemist raketiga mis tuiskab väheste sekunditega üles-alla. Üks seltskond koorilauljaid võtab tunnelis ette hääleharjutused ja kuuleme kahte laulukest, mis teenivad rahvalt aplausi. Tänaseks on kogu sellest võimsast kompleksist säilinud ainult Kotkapesa ise milles asub restoran. Ülejäänud majad pommitati ameeriklaste poolt sodiks sõja lõpus. Kõik mis seotud kuidagigi natsireziimiga on eemaldatud. Vaated on vägevad, tõesti ilusad. Aega oli ja nii tegime välja terrassi peal õlled ja vorstid. Söömise peale kulub teine 40 tugrikut ära. Kella 15.30 paiku saame parklast minema ja suund on juba Sloveenia kodu peale. Paarkümmend versta enne Villachit saame kõik oma näod austria kiiruskaamerasse. Punane tuluke plõksib kogu hingest.
Hando perega kohtume Itaalias Predilli järve ääres. Järveke on nii kokku kuivanud, et saarekese peale saab jala minna. Vesi on selge ja julgemad ajavad püksid maha ning summaki sisse. 2m kalda äärest on mul vesi rinnuni, 4m üle pea.
Volarjesse jõuame siiski pimedas enne kella 21.00. Zlatko ja Shivana on meil vastas, jagame kinke ja õlut , kallistame. Esimese asjana hõikab mulle Zlatko – welcome home! Mina vastan Sloveenia keeles ja teenin „ohhoh“ ära. Väljas on 25 kraadi sooja. Siin on kuumalaine kestnud kuid ja vihma pole sadanud. Boca kosest on jäänud järgi armetu nire. Veevarud on lõppemas ja ka meie peame hoidma vett kokku. Kohalik Volarje küla on aga ootusärevuses. Olen teeninud siis vihmajumala staatuse ja nüüd loodetakse, et kui mina tulen siis on kindlasti ka vihm. Lubasin Zlatkole anda endast parim, et ühe päeval korralik sahmakas tuleks. Saab näha siis!
