Viimati võtsin mina vaevaks kirjutada viimasel SLO reisil ja vahepeal on ainult Katrin kribanud. Nüüd siis ka minul põhjust natuke muljetada. See Belgia reisike tuli suhteliselt ootamatult aga haarasin sellest koheselt kinni ja nii ma siin siis olen. Belgiast sai täna 27 riik mida olen külastanud.
Magasin väga viletsalt, miskit oli kõhu käärima pannud. Ootasin kella helinat ja 4.30 ta lõpuks kires. Olin võtnud kõige varasema lennu, et lisaks tööasjadele saaks ka võimalikult palju flaamlaste elust-olust aimu. Lend oli täitsa okey, brasiilia päritolu uued tiivulised kannatavad lendamist küll. Sain suht tagumise rea istme ja minu üllatuseks võttis minu taga pea viimasel istmereal koha sisse suur juht ja õpetaja ise -Edgar esimene. Nohises vaikselt nagu ninasarvikule kohane ja luges hoolega Kroonikat.
Brüsseli lennujaam oleks nagu koopia Barcelonaga. Niivõrd sarnased on terminalid. Kindlasti ei olnud sarnane aga täissittatud peldik. Mulle ei meeldi lennukis asju ajada ja nii tormasin kohe esimesse peldikusse kui maandunud olime. Potid olid ääreni täis. No more comments !
Otsisin trainstationi ülesse ja palju kiidetud rongiliiklus mängis kohe kõik trumbid maha. Kassir andis teada, et järgmist rongi Leuvenisse ei lähe ja ülejärgmine hilineb pool tundi. Ju oli mingi avarii kuskil millest jagu saadi ja peale tunnist ootamist saingi rongi peale. Pilet Leuvenisse maksab 5,6o Euri ja sõiduaeg umbes 15 minutit.
Leuveni rongijaam on remondis , muidu ta nii kole poleks. Aga kui teistel maadel on auto parklad rongijaamas siis siin on rattaparkla. Pagan, see oli kilomeeter pikk ja kondimootoriga kaherattalisi oli tuhandeid.
Asjad hotelli ja kohe linna peale maailma avastama. Leuven on noorte linn. Päris täpselt ei tea mitu ülikooli siin on aga arvestades noorte hulka siis iga omajagu. Vanalinn on autovaba ja moodustab lugematute kohvikute,baaride,poodide ja äridega päris vahva terviku. Selline mõnusalt pohhustlikult vaba. Samas ka veidi räpane.
Ilm on muidugi super. Tsirka 20C sooja. Keelega on probleeme, prantsuse, saksa, hollandi ja flaami kõneviisist ei mõika ma miskit ja kuna mul on kindel soov välikohvikus proovida kohaliku rahva “päris toitu” siis võtab veidi aega sobiva teenindaja leidmine. Lõbustan ennast väikeste “blondidega”seni kaua kuni “jõhvikas” ingliskeelse menüü leiab. Belgia on suur õllemaa ja minu meelest on väga kaval olnud panna heledale kesvamärjukesele nimeks blond. Blondid on erinevate kuraasidega ja nii piisab kahest 7-voldisest kannukesest et nurrumis tuju peale tuleb.Minu esimene valitud flaami toit ei sobi- sisaldab munakastet ja seepärast valin lihapallid paprika,sibula,tomati kastmes. ( praad 12,5 euri, õlu 3 euri). Täitsa hüva söömaaeg ainult mustast leivast tunnen puudust ja ei harju ma ka kuidagi nende lääne majoneesikastmetega. Kuidagi imelikult hapud on. Kuna on lõunaaeg siis suur plats on rahvast täis ja tudengid libistavad õltsi ning haukavad kiirtoite peale. Lõuna kestab tsirka tund-poolteist.
Üldse mulle tundub, et olenemate soost ja vanusest on flaamlane kõva õllelemb. Hommikul olid juba prouad võtnud härradega kohad sisse välikohvikutes ja hoolas libistamine käis. Astusin ka ühest toidupoest läbi ja kui nüüd õieti arusain siis alla 16 on siin see piir kust napsu ja suitsu piir jookseb. Suitsu tehakse siin ka kõvasti, kordades rohkem kui eestis. Ja kirju on see rahvaste paabel, väga kirju.
Hinnad tunduvad võrreldes eestiga olevat nii ja naa. Alko ja banaan-kurk on poes sama mis eestis. Lihaollus aga kallim. Tarbeesemed nagu riided aga odavamad, see on juba ammu-ammu nii, et eestis kaltsud kõikse kallimad ( Lätis kah muidugi).
Raekoda on 15.sajandist. Väga uhke , tont teab mitukümmend kiviraidurit oma elu siin veetsid ,et selline ports puslikuid maja seinale tahuda.
.
