Naljakas kokkusattumus aga täpselt aasta tagasi samal kuupäeval alustasime kevadist reisi. Anti hea sõbrana võttis kätte ja vedas meid lennujaama täna lennujaama. Turvakontroll Tallinna lennujaamas takseeris meid üle ja leidis , et Della on on tõsise terroristi mõõtu küll ja käper
das ehmunud 9 aastase tüdruku läbi. Laps pidas vapralt piinadele vastu ja saladuslik metall leiti juustest ülesse – juukseklamber see kurjajuur oli.
Millegi pärast vahetati meie lennuk pool tundi enne väljalendu ümber ja nähes õlitilkuvat Milano lennukit siis rahva näod ei olnud kõige rõõmsamad. Meist see katkine lennuk maha jäi, rahvas peal ja mutrivõtmetega vandid ümber mootori sagimas.
Meie lend oli rahulik ja igava, neli tundi ristsõnade lahendamist viskas ikka täiega üle. Barcelona tervitas meid halli udu ja väga pi
lves ilmaga. Õnneks näitas termomeeter mõnusat sooja ja me ei lasknud ennast sellest häirida ning peale pagasi kätte saamist suundusime autorendi firmasse. Teenindajatädil olid kõik ettevalmistatud ja uhke näoga ulatas mulle autovõtmed – palun teie Opel! No,no senjorita kas meil polnud miskit muud kokkulepitud? Leidsime kiirelt lahenduse ja A korpuse platsil nr 28 ootas meid väheke parem suksu. Auto igati ilus ja kena aga käima ei lähe. No kutsusisn siis rendispetsi ja ma tõesti ei teadnud et tuttuus sport A3 nõnna käima läheb, et süütevõtit keerates siduripedaal alla suruda tuleb. Mjah , lennujaamast viib tee kohe kiirteele ja nii ma avastasingi et, kulgeme mööda teed ilma et ma teaksin kust tulesid peale keerata võid kliima tempertatuuri juurde kruttida. Järgmisena märkasin, et auto on sõitnud ainult 4000km …… (kuradi hea pill )
20km sõidetud ( meie linnake Pina de Mare on 70 km Barcelonast põhja poole) oli ees kiirtee putkade rivi ja kõik muidugi vales keeles värvatega. Sõitsin mingisse auku sisse ja hull sireen koos punaste tulede hakkas vilkuma. Muidugi olin valesse auku end sõitnud ja järgmine senjoriita pidi meid päästma tulema.
See maantee on siin muidugi super kvaliteediga ja uskumalt rahulik ja viisakas liiklus oli. Ma olin arvamusel, et kõik on siin paksude kulmudega Alonsod aga tundub, et pean esimese sõidu põhjal seda arvamust korrigeerima. Eks näis mis edasi tuleb.
Hotell Merce – noo web on imeline asi. Netimaailm on ikka lillem kui päris elu J
Reseveering oli kenasti olemas aga esimese asjane ütlesin, et vastu kirikut tuba me ei võta. No anti siis eelviimane korrus ja selle vaade oli vastu teise maja katust millelt vaatasid meile 5 meetri kauguselt vastu päiksepaneelide persed. Kobisin alla tagasi ja palusin paari toa võtmed eraldada. Lõpuks leidsime end teiselt korruselt. Vahva , neid tähti trükkides on kaugelt kosta kella pommimist aga
see eest mingi tüüp käivatab saagi, vent undab vastas majast ja jube mölin käib tänava peal mille vahepeal kileda häälsed lapsed miskit röögivad.
Hotellis asjad korda aetud tegime väikse tiiru linnas, sõime ühe pitsa ( see oli paras saapatald) ja imetlesime merd. Ma pole selliseid laineid oma silmaga elus näinud, väga võimas! Ehk homme saab vette ka ja on küll karta, et lainetus viib püksid jalast ära.
Aplesini puud õitsevad aga samas on ka vanad ubinad veel küljes. Ehk õnnestub neid kuskil ka noppida.
Õlu on siin hea, proovisime sidruni õlut ja see oli tõesti omapäraselt hea ja karastav. Nagu värskelt pressitud mahl millele õrn õlle toon juures. Oli selline kollane ja häguse koostisega.
Homme plaanime kerele pruuni jumet anda, lubab päikest ja ehk saame ka soolases vees varbad märjaks!
