See ei olnud lihtsalt autotripp.
See oli vabadus.
Vabadus peatuda seal, kus süda tahab, keerata teele, mis kutsub, isegi kui see pole sirge ega kindel. Eksida meelega, sest just siis juhtuvad kõige paremad lood – need, mida hiljem naeratades meenutad.
Meie teekond viis läbi Läti, Leedu, Ungari, Rumeenia, Serbia, Montenegro, Bosnia, Horvaatia ja Sloveenia – ja sealt jälle tuttavaid teid pidi tagasi koju. Iga riik andis midagi – vaateid, maitseid, inimesi, hetki. Mõnes peatusime, mõnes lihtsalt olime. Aga igal pool elasime.
See reis polnud ainult kilomeetrid kaardil. See oli liikumine, kohalolu ja täielik vabadus. Selline, mida ei saa planeerida – ainult kogeda.
