Ühel kuldsel sügispäeval otsustasime pikale nädalavahetusele veidi rohkem hoogu anda ja sõitsime Poola. Ees ootasid uued paigad, vaiksed teed ja sügisesse rüütatud loodus.
Poola üllatas – taas. Avastasime põnevaid majutuskohti, milles oli nii iseloomu kui ka hubasust. Igal õhtul ootas meid midagi erinevat: kord modernne, kord maalähedane, aga alati mõnus. Ja muidugi ei jäänud puudu ka heast toidust – kohalik köök hellitas meid südamest soojade maitsetega.
Reisi tõeline tipphetk oli aga matk Poola suurimal looduskaitsealal, mis lausa kutsus aeglustama, vaatama ja hingama. Rahulikud rajad, laiuvad maastikud ja sügisene vaikus lõid tunde, et tahaks kohe uuesti tagasi. Ja kindlasti lähemegi veel.
Tegelikult oli päris kahju, et saime nii vähe Poolas olla ning Varssavi õhtused jalutuskäigud jäid seekord ära, saime siiski tunda endiselt mõnusaid toiduorgiaid kui kehva ööbimist. See-eest avastasime poola suurimat looduskaitseala, mis kindlasti kutsub külastama ka tulevikus,.
Aitäh Eevi, Silvi, Tarmo, Katrin, Ragnar! Meil oli lõbus.
Eriti kui ühele perele meist saabus teade, et korteris ülanaaber on teinud majale uputuse. Mis sa kaugelt teha saad?
