Seekord otsustasime proovida midagi veidi teistsugust – vahelduseks mitte mõis või majake, vaid hoopis korter. Mõte sellest, et saab vaadata, kuidas kohalikud Haapsalus elavad, tundus kuidagi põnev. Eriti kui korteril on oma väike saun, mis külmemal ajal tundub kohe eriti luksuslik.
Korterielu Haapsalus andis meile natuke rohkem privaatsust, aga samas ka kodutunde. Väike köök, kus saab endale hommikukohvi teha, mis lõppes presskannu “plahvatusega”, ja saun, mille soojust sai nauditud pärast pikka päeva – selline kooslus mõjub rändurile rahustavalt. Keegi käis meist ka “vannis” mis oli omaette ooper.
Päeval võtsime suuna linnale ja selle ümbrusele – Haapsalu promenaad, piiskopilinnus, väiksemad metsarajad ja mereäärsed teed. Kilomeetreid tuli kogunisti nii, et jalad andsid tunda, aga silmad ja hing tänasid.
Ja kui kõht juba korralikult tühjaks kõndida, siis tuleb leida koht, kus saab midagi toekat ja ehtsat. Haapsalu Talumehe Kõrts sobis selleks imehästi. Toidud olid just sellised, nagu väsinud matkaja vajab – lihtsad, maitsvad ja ausad. Meil ei jäänud ükski suutäis järele.
See lugu Haapsalust kinnitab taas – Eesti on avastamist väärt igas vormis. Olgu selleks luksuslik mõis, kämping metsas või lihtne korter linna serval – kui oled õigetes kohtades õigete inimestega, saab iga ööbimine elamuseks.
