3.07.2022, pühapäev.
Kolm kilomeetrit käimist selja taga ja sadama terminalis olimegi. Kohe saime piletid kätte ning ühtlasi paluti jääda bussi ootama millega praamile sõidutatakse. Saime bussile, kuhu pooled reisijad olid kaasa võtnud arvatavasti kogu oma elamise.( Ei tea küll mida nad nendes suurtes kohvrites kaasa veavad?), hõivates pool bussi ainuüksi oma suurte kodinatega. Kuidagi mahtusime kõik bussi ära ja sõit praamile võis alata. Kuid siis….mõned meetrid peale sõitu kupatati bussirahvas koos oma kottide/ kohvritega turvakontrolli. Nii nagu lennukile minnes. Kontroll läbitud, liikusime Prantsusmaa passikontrolli ja siis Suurbritannia passikontrolli. Sealt edasi taas bussile, kuhu kõik see kohvrimajandus uuesti sisse laeti. Ja nii see bussikene terminali territooriumilt välja veeres ja suunaga linna poole liikuma hakkas kuni jõudsime otsapidi sadamasse ja praamile.
Praamisõit kestis poolteist tundi.
Ega muud üle jäänud, kui rõõmustada uude riiki jõudmise üle, haarata selga omad truud kaaslased ja jätkata oma rännakut Doveri valgete kaljude matkarajal. Vaated kaljudele ja merele on igatahes lummavad!
Tore on see, et matkarajal toimetavad giidid, kes annavad ülevaate ümbritsevast loodusest, ajaloost ja julgustavad küsimusi esitama. 
Käidud 22,8 kilomeetrit.
Praamipilet ühele 36 €.
Öömaja ühele 31,40 €.
Toit 23,26 €.
Silvi
