Vasakul põld kartulitega, paremal nisuga, selja taga maisiga, ees linaga. Ja seda vahelduvalt herne ja peedi põldudega, karjamaade, lehmade ja sõnnikuhunnikutega. Sekka väikesed külad, kohalikud elanikud, mõni matkaja, üle tee lippav jänes.
Seekordne matk kulges küll rahulikus tempos, kuid tõusvas joones, ikka sammhaaval kõrgemale ja kõrgemale lähemale meie öömajale Wisquesis asuvasse nunnakloostrisse.
(Väike linnake Wisques on tuntud oma kahe kloostriga: 15. sajandist tegutseva Saint-Pauli kloostriga munkadele ja 19.sajandist gooti stiilis Notre-Dame kloostriga nunnadele).
Õhtusöök nunnakloostris on pannud meie kõhud elama omaette elu. Need mulksuvad, loksuvad, mulisevad. Ütleme nii, et me pole harjunud sööma maitsestamata rohekat keeduvett, intensiivse mekiga lõhekala rohelise olluse, saia ja juustuga ning jahukastmega porgandeid. Inetu öelda, kuid toit keerles suus nagu pesumasinas pesu. Lisaks pakuti ka kartulivormi ning kohvipudingit vahvliga, aga vot need enam kuidagi ei tahtnud alla minna.
Õhtusöögil istusime koos kahe Ameerikast pärit naisega. Parasjagu, kui meie sõime, asjatas oma tegemisi teha nunn. Ühel hetkel ta tuli ja lahkus meie juurest suure raske veinipudeleid täis kotiga. Seda nähes muutusid meie kõikide silmad suureks nagu tõllarattad ja kommentaar, et kohe läheb peoks, tegi tuju eriti rõõmsaks. Nunnal endal oli ka lõbus 
Kilomeetreid kokku 29,6.
Majutus koos õhtu – ja hommikusöögiga 30 eurot inimene.
Esmatarbekaupade, toidu ja veega poekott 26,13.
Kirjutas Silvi
