Kodust kaugel

Sloveenia 26.03-04.04.2022

Kui tütar Sloveeniast ära tuli, jäid tema asjad – nagu ikka sellistel puhkudel – kellegi „ajutisse“ kätte. Meie puhul sõbra keldrisse, mis tegelikult oli endine laut, kus põrandad veel aimasid sõnniku aegu. Kujutasin vaimusilmas, kuidas kottide vahel padjad ja riided on saanud kerge „lehmaparfüümi“ – aga eks nalja peab saama. Pool aastat hiljem olid need asjad seal ikka veel ees ning tuli teha üks kiire, praktiline ja veidi meeleheitlik retk Sloveeniasse. Sekka ka mõned tööga seotud kohtumised. Kõlab nagu plaan.

Kõik sujus enam-vähem… kuni jõudsime Austria-Sloveenia-Itaalia piirialale, mägede vahele, kus tsivilisatsioon lõppeb ja kiirteetasumispunktid algavad. Just seal otsustas meie auto mootor, et aitab. Jooksis kokku, kõik tuled põlesid, kõik seisid. Mitte just koht, kus tahaks piknikku pidada – keelatud ala, külad kilomeetrite kaugusel, ümberringi kurjakuulutavad tipud. Ragnar oli hetkeks täitsa… aga võttis end kokku ja hakkas lahendama. Autoabi, telefonikõned, ootus. Õhtuks saime abi – meid lükati autoabi “selga” ja sõidutati läbi tunnelite, pea vastu tunneliseina.

Viidi kuskile. Keegi ei saanud suurt millestki aru, aga mingil hetkel istusime hotellis. Süüa anti (õnneks!), šokk hajus, öö möödus. Hommikul kardinaid lahti tõmmates – vaikus, päike, lumeväljad ja mäed. Lihtsalt imeline. Elu andis väikese kingituse.

Auto? Jäi ikka sinna kus viimati nägime. Remondimees, kes inglise keelt eriti ei rääkinud, kehitas õlgu ja näitas – varuosa tuleb, ei tea millal tuleb. Asendusauto anti – väiksem kui meie kohvrid ja sõitis nagu masin, mis tahab ise ka olematu olla.

Sloveenia ise oli ikka endine – sõbralik, tuttav, vahepeal veidi absurdne. Leidsime uusi toidukohti, käisime tuttavaid tervitamas ja lõpuks… auto tehti kuidagi korda. Endist sõidulooma temast siiski ei saanud, aga sai vähemalt koju.

See retk – täis närvikõdi, ootamatuid seisakuid ja mägede vahel peituvat rahu – jääb meelde. Mitte just ideaalne, aga täpselt selline, mis saab hiljem legendiks. Kusjuures ükski kindlustus meid ei aidanud sest tuleb välja, et igas kindlustuses mingi punkt sees, mis sellisel juhul ei kuulu kompenseerimisele. Meie ford sai ferrarina enda tunda.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga