Kui ideed idanevad, tuleb neid kasta — ja nii sündiski plaanitud kingitus: lennupiletid Inglismaale õele ja tema kaasale. Aga nagu heale plaanile kohane, smuugeldasime ka endid kaasa, sest mõttes oli teha väike üllatusretk – seekord ka meie keskmise lapse juurde. Täpsemalt, tema töö juurde, sest elukoha aadress on senini saladus.
See viiski meid tütrega ootamatule kohtumisele. Paraku mitte rõõmustav — emana oli see valus hetk, sest meie tütar on otsustanud oma lapsepõlve, pere ja sugulased unustada ning olla omas maailmas. Tahaks küsida “miks?”, aga teame – kellegi isiklikke otsuseid ei saa vägisi muuta. Kurb, kuid reaalsus.
Edasi liikusime edasi Walesi, kuhu jäi meie reisi helgem osa. Imekaunis piirkond, ööbimiskohas justkui privaatne kontsert, mis muutis õe sünnipäeva eriti meeldejäävaks. Ja õhtu – see võttis tõeliselt ootamatu pöörde, kui kohalikud daamid tantsuplatsil meie mehed kinni püüdsid ja tantsu vihtuma kutsusid. Üsna koomiline vaatepilt ja palju naeru.
Järgmisel päeval veel Liverpooli avastamist ja seejärel tagasi lennukile. Reis tehtud – täis kontraste, emotsioone ja hetki, mis jäävad pikaks ajaks meelde.
Ükski reis ei möödu nii, et meil poleks uut reisi tulemas. Kui Bergenis kinkisin piletid Peterburgi siis asendasime selle üllatusreisiga Varssavisse – ülestõusmispühadel lennukiga sinna.
