Della suur Sloveenia seiklus – see kõlas alguses nagu midagi filmilikku. Viinamarjad, mäed, veiniteadus ja euroopa elu! Aga kui noor inimene teatab: “Ma lähen Sloveenia ülikooli”, siis esmane reaktsioon on paratamatult: “No mida?”
Tegelikult, nagu sageli elus, on vahe unistusel ja tegelikkusel. Ühiselamut ei olnud. Tuba leidus, aga hinnaga, mis lausa väänas selgroogu, ja üürileandja, kellega oleks parem kohtuda ainult unes – ja sealgi harva.
Aga eks need ongi need hetked, kus elu õpetab rohkem kui ükski loeng. Koroona muutis kauni Vipava oru suletud maailmaks, kus polnud ei sõpru, üritusi ega vabadust. Ja seal keskel Della – harjunud aktiivse eluga, nüüd sunnitud üksi passima.
Lõppude lõpuks oli otsus tagasi tulla kõige mõistlikum. Ja tegelikult, see ei olnud ebaõnnestumine. See oli elu esimene suur katsetus – teada saada, mis sobib ja mis mitte. Uus suund, uus kool ja kogemused, mis jäävad. Ja noh, kui keegi kunagi küsib “mis sa tegid Sloveenias?”, on Della’l kindlasti lugu, mis paneb kuulaja vaheldumisi ohkama ja naerma.
