ChatGPT said:
Ei tea, mis tuju Maarjal sel hetkel oli, kui ta välja käis idee kahe päevaga 50 kilomeetrit maha kõndida. Ja miks just mind kaaslaseks kutsuda otsustas aga noh – väljakutse on väljakutse ja kui juba pakutakse, siis miks mitte!
Ilm oli ilus ja me startisime Liiapeksi poole bussiga. Kohale jõudes selgus aga kohe esimene vingerpuss – rada, kust alustada plaanisime, oli kinni. Väike viga, panime siis otse läbi võsa ja üle taluhoovide Aegviidu poole. Iga matka juurde peab ju ka seiklust mahtuma.
Päeva lõpuks jõudsime Nelijärvele – lootuses sooja sööki ja midagi kosutavat kõrvale. Aga võta näpust: restoran kinni, joogid olemata. Õnneks leidus üks heasüdamlik baarmen, kes poetas meile pool leiba ja pasteedikarbi. Hosteli leti alt saime väikese pudeli veini ka – luksus missugune!
Puhatud ja pestud, alustasime teist päeva Tapa suunas. Vahepeal põikasime Rabassaarde, mis mõjus nagu stseen mõnest postapokalüptilisest filmist – tühjad aknad, lõhutud majad ja tuul, mis kõike saatmas. Ilmselt rohkem kurb kui põnev.
Viimased kilomeetrid viisid meid üle põllu raudteejaama, ja sealt juba tagasi Tallinna. Väljakutse tehtud, selg sirge ja jalad väsinud.
Ühiselt tõdesime: järgmine 50 km tuleb kuskil, kus rajad on rajad, ja võsa on valikuvõimalus, mitte ainus tee.
