Hiiumaa märtsikuus? Koroona ajal? Matkamiseks ja seiklemiseks? Noh… kui just peab, siis peab, aga entusiasmiga siia kedagi ei kisuks.
Seekord viis tee Kärdlasse, ja kuigi põhjuseid oli mitmeid, jäi üldmulje üsna kesiseks. Saar ise vaikne – ja mitte selles rahustavas, hingekosutavas mõttes, vaid pigem nagu oleks keegi elu ajutiselt välja lülitanud. Matkarajad? On, jah, aga ei midagi, mis jalust rabaks. Tundub, et kevad ei taha siia veel tulla ja isegi loodus pole eriti vaimustunud.
Kõige valusam hoop tuli toidufrontil – kohvikud suletud, söögikohtadest pole juttugi. Kui ainsaks rõõmuks jääb poest haaratud kuiv sai, siis ei tekita see just palju rõõmu ega motivatsiooni rada jätkata.
Hiiumaa, sa oled kaunis suvel ja armsalt omaette, aga märtsis ja koroona ajal – see retk jääb ilmselt sarja “korras, nähtud, rohkem ei pea”. Ja eiffeli “park” on reaalselt suur prügimägi…
